Koroonajäätmed tuleb teistest eemal hoida

0
Foto: Siim Solman

Keskkonnaministeerium avaldas KKK-d, mis aitavad tuua selgust
jäätmekorralduses eriolukorra ajal. On väga tähtis minimeerida nakkuse
levikut jäätmete kaudu.

„Kodusel ja kodusemal režiimil on paljud Eesti inimesed nüüd olnud juba
mõne päeva ning küllap märkavad kõik igapäevase jäätmetekke hüppelist
kasvu,“ nentis keskkonnaministeeriumi asekantsler Kaupo Heinma. „On
äärmiselt oluline mõista, et diagnoositud koroonaviiruse või tolle
kahtluse korral kogutaks ka jäätmeid tavapärasest teisiti.“ Tollepärast
on ministeerium pannud kokku vastused koroonapuhangu ajal tekkida
võivatele põletavatele jäätmeküsimustele.

Heinma rõhutas, et viirust kandes on kõige olulisem enda ja teiste
tervis, mistõttu tuleb vastupidiselt tavareeglitele panna kõik endaga
otseselt kontaktis olnud jäätmed ühte kilekotti, sulgeda too hoolikalt
ning visata segaolmejäätmete sekka.  „Nimetagem neid koroonajäätmeteks,
mida tuleb käsitleda nakkusohtlikena ning nad tavaprügist eraldi hoida.
Kui aga viirust ega otsest viirusekahtlust pole, jätkub kõik
tavapäraselt. Kindlasti tuleks jätkata biojäätmete eraldi kogumist,“
lisas Heinma.

Koroonaviiruse levikuga seotud jäätmeteemalised
korduma kippuvad küsimused lähevad üles Keskkonnaministeeriumi
kodulehele ning neid täiendatakse jooksvalt.

Kui mul on diagnoositud koroonaviirus või mul on kahtlus, et olen
sellega nakatunud, siis kuhu ma viskan n-ö koroonavarustuse (maskid,
kindad, pabertaskurätid jms)?

Olles haige või kahtlustades haigust, tuleb enda tekitatud jäätmed panna
kilekotti, sõlmida see tugevasti kokku ja visata segaolmejäätmete sekka.
Kuna enamasti on jäätmed inimesega otseses kokkupuutes, tuleb neist
mõelda kui nakkusohtlikest. Seega on oluline, et võimaliku nakkusega
jäätmeid liigiti ei sordita!

Desinfitseerimisvahendi pudelikesed on pakendid, kuhu need panna?

Pakendeid, paberi- ja papijäätmeid ja muid jäätmeid tuleks endiselt
koguda liigiti, kuid võimalusel oodata nende üleandmisega, kuniks olete
tervenenud. Kui jäätmete üleandmisega ei ole võimalik oodata, siis mitte
visata võimaliku nakkusohuga jäätmeid liigiti kogutavate jäätmete hulka,
vaid panna need suletud kilekotis segaolmejäätmete konteinerisse. Kui te
pole kindel, kas teie jäätmetel võib olla nakkusohtu, suhtuge neisse
pigem kui nakkusohtlikkesse.

Kuidas ma saan karantiinis olles prügi välja viia?

Eramajades on lihtne – järgida eriolukorra sortimisnõudeid ja
viia jäätmed konteinerisse. Kortermajades on asi keerulisem ning kõige
õigem oleks karantiini ajal välja mitte minna. Kui aga tundub, et
kogutud jäätmed tekitavad juba nähtavat ja ka tuntavat probleemi,
siis tuleks need kellegi kaasabil konteinerisse saata. See eeldab, et
nakkusohtlikud jäätmed on sulgetud kilekotti ja
viimane tõstetud ühekordsete kinnastega näiteks ukse taha, kust keegi
selle siis (samuti kaitsevahendeid kandes) ära viib.

Kui olen terve, nakkusohtu pole ja istun nagu kõik isolatsioonis, siis
kuidas jäätmete sortimisega on?

Sellisel juhul läheb kõik tavapäraselt ning võite jätkata jäätmete
liigiti kogumist. Tuletame meelde, et salvrätikud ei kuulu
vanapaberikonteinerisse. Tavaoludes on salvrätid, sh ühekordselt
kasutatavad taskurätid ja majapidamispaber, soovitatav visata
biojäätmete hulka.

Tühjad desinfitseerimisvahendite anumad on pakendid ning tuleb visata
pakendikonteinerisse.

Ühekordselt kasutatavad kummikindad, mida kasutate näiteks kauplustes
käimiseks vm, tuleb visata segaolmejäätmete hulka, eelistatult suletud
kilekotis.

Äärmiselt oluline on pesta käsi sooja vee ja seebiga või
desinfitseerida vastava vahendiga. Lisaks rõhutame, et samamoodi tuleb
käituda pärast prügikasti katsumist.

Kuidas käib jäätmete kogumine haiglates, tervishoiuasutustes?

Kindad, maskid ja muud isikukaitsevahendid tulebarvata nakkusohtlike
jäätmete hulka ja toimida kooskõlas tervishoiuasutuses kehtestatud nõuetega.

Eesti Jäätmekäitlejate Liit/EJKL Kompetentsikeskus avaldas 2019. aastal
juhendi
<http://www.ejkl.ee/wp-content/uploads/2019/01/JUHENDMATERJAL.-Tervishoiul-tekkivate-jtmete-kitlus..pdf>
tervishoius tekkivate jäätmete käitluse kohta, juhendis on käsitletud ka
nakkusohtlike jäätmete käitlemist.

Kas ja kuidas saab eriolukorras jäätmeid ära anda?

Esmalt palun veenduge, et jäätmete kogumiskohad üldse avatud
on. Praeguseks on suurem osa neist oma uksed ajutiselt sulgenud ja
jäätmete vastuvõttu ei toimu. Lisaks kehtib praegu soovitus püsida
kodudes ning mitte puutuda kokku teiste inimestega.

Kui aga siiski on võimalus ja karjuv vajadus jäätmeid ära anda, siis
tuleb veenduda, et isikutuvastus käiks võimalikult kontaktivabalt, ja
hoida distantsi. ID-kaardiga tohib tuvastada isik vaid juhul, kui on
võimalik vältida kokkupuudet ID-kaardi üleandmisel (näiteks saab klient
ise ID-kaardi lugejasse sisestada). Muul juhul saab isiku tuvastada
näiteks tema aadressi küsides.

Jäätmejaamas tuleks viiruse leviku perioodil vältida sularahamakseid ja
võimaldada vaid kaardimakseid.

Mida pean teadma, kui hoian jäätmejaama sel keerulisel ajal avatuna?

Oma töötajatele tuleb selgeks teha võimalikud riskid ning oluliselt
suurendada hügieeninõudeid.

Jäätmejaamas mitte katsuda ega käsitsi töödelda vastu võetud jäätmeid,
mis võivad olla nakkusohtlikud. Vajadusel oodata töötlemisega vähemalt
72 tundi, et veenduda nakkusohu möödumises.

Jäätmejaamas peab olema töökorraldus ja ruumilahendus selline, et
inimeste vahel oleks distants: et ei oleks kokkupuudet järjekordades
seistes jms.

Jäätmejaamas tuleb regulaarselt kasutada desinfitseerimisvahendeid, et
puhastada ID-kaardi lugeja, kaardimakseterminal ja muud rohkelt
kasutatavad pinnad (uksenupud ja -lingid jm).

Juhul kui kohaliku omavalitsuse üksuse (KOV) territooriumil asuv
jäätmejaam on suletud, tuleb KOVil jagada inimestele sellekohast infot.
Elanikel võib kodus olles tekkida soov kasutada vaba aega majapidamise
korrastamiseks ning KOV peaks andma elanikele teavet, kas ja millal on
võimalik jäätmejaama kasutada.

Elanikel tuleks soovitada ka avatud jäätmejaamade kasutamisest
võimalusel hoiduda, kuni viiruse levik on kontrolli alla saadud. Nii on
jäätmejaama töötajatel kui elanikel endal ohutum.

Jäätmejaamas või jäätmete kogumispunktis töötades on äärmiselt oluline
pesta käsi võimalikult tihti sooja vee ja seebiga või desinfitseerida
vastava vahendiga.

Millised nõuded on jäätmete kiitlejatel eriolukorras?

Taas kord – tööandja peab garanteerima, et tema töötajad oleksid
võimalikest ohtudest ja eriolukorra käitumisjuhistest teadlikud.
Kehtivad kõiki tavapäraseid õigusaktidest ja keskkonnaloast tulenevaid
nõuded, sh ohutusnõuded jäätmete käitlemisel.

Segaolmejäätmeid, mis võivad sisaldada nakatunud inimeste tekitatud
jäätmeid, ei tohi enne põletamist või ladestamist käsitsi töödelda.
Töötlemine peaks toimuma vaid automatiseeritult ehk inimesed ei tohiks
jäätmetega kokku puutuda.

Rohkelt kasutatavad pinnad, nagu näiteks uksenupud ja -lingid, seadmed
jm, tuleb regulaarselt desinfitseerida.

Töötajatele tuleb luua tingimused pesta käsi võimalikult sageli sooja
vee ja seebiga või kasutada desinfitseerimisvahendeid.

Kadri Kauksi, Keskkonnaministeerium

Jäta kommentaar

avatar