Siim Jõgis
Eelmisel nädalal tühistas riigikohus osaliselt Rail Balticu Pärnumaa planeeringu. Probleemseks paigaks osutus Luitemaa linnuala, millest kavandatud trass läheks viie kilomeetri ulatuses mööda saja meetri kauguselt. Suurt mõju sellel otsusel siiski ei ole. Raudtee rajamise protsess läheb edasi seni kavandatud vormis.
“Tänase seisuga ei tähenda see küll midagi – kõik jätkub plaanikohaselt. Fakt on see, et kaebajad esitasid kohtule 20 argumenti, nendest rahuldati vaid üks. Igalpool mujal on asju riigikohtu hinnangul korrektselt aetud,” rääkis Rail Baltic Estonia OÜ kommunikatsioonijuht Priit Pruul. Raplamaa puhul oli juba varem avalikkuse eest läbi käinud teade, et välja on valitud seitse esimest rajatist, mille ehitushanked on plaanis välja kuulutada käesoleval aastal. Nende seas on ka Raplamaa piiresse jäävad objektid – Rapla-Varbola tee maanteeviadukt ning Urge ja Loone rohesillad.
Priit Pruul ütles, et nende kolme objekti asukohad on põhimõtteliselt paigas. “Ehitushanked tahame esimeste rajatiste puhul välja kuulutada selle aasta sügisel-talvel ja ehitamisega alustada 2021. aasta alguses,” sõnas ta. Pruul lisas, et Rail Balticu põhiprojekti koostamisega ollakse Rapla maakonnas tänaseks peagi lõpusirgel. “Geodeetilised ja geoloogilised uuringud on tehtud ning jõutud on ka tööprojekti aluseks oleva projektlahenduse kinnitamiseni,” lausus ta.
Kohila vallas alustatakse esimeste seas Loone ja Urge ökodukti ja kolme maanteeviadukti ehitamisega Mäliveres, Tõdva-Hageri teel ja Künka teel. “Loodame Kohila külje all töösse anda ka Tallinna-Rapla-Türi maanteel asuva maanteeviadukti,” sõnas Pruul. Lisaks eelpool nimetatutele plaanitakse tulevikus ehitada Rail Balticu projekti osana Kohila vallas ka ristumised Salutaguse ja Urge teega.
Rapla vallas hakatakse vastavalt ehituskavale esmajärjekorras ehitama Kalevi ökodukti ja maanteeviadukte Hagudi-Kodila teel, Seli-Koigi-Alu teel, Rapla-Varbola teel ja Kehtna-Põlma teel. “Täna valmistatakse ette ehitushankeid ning ehitamisega loodetakse alustada nii pea kui võimalik,” rääkis Pruul.
Rail Baltic Estonia soovib edasi liikuda ka keskkonnamõjude hindamise ja selle avalike aruteludega. Esialgu pidi Rail Balticu keskkonnamõju hindamise programmi avalik arutelu toimuma Raplas 19. märtsil. Eestis kehtinud eriolukorra tõttu lükati see toona edasi. Nüüd ütles Priit Pruul, et avalikud arutelud ära ei jää ning need on tänase seisuga plaanitud korraldada juunis.
Rail Balticu trassi rajamisega seoses omandatakse Kohila vallas kava kohaselt kokku 104 maatükki kogupindalaga 79 hektarit. Nendest maatükkidest on eraomandis 87, kohalikule omavalitsusele kuuluvad 6 ning riigile 11 maatükki. Maa omandamise menetlused on juba algatatud 46 maaomanikuga ning 17 juhul on maa raudtee tarbeks juba ka omandatud.
Rapla vallas omandatakse kava kohaselt kokku 170 maatükki kogupindalaga 155 hektarit. Nendest maatükkidest on eraomandis 145, kohalikule omavalitsusele kuuluvad 3 ning riigile 22 maatükki. Maa omandamise menetlused on juba algatatud 44 maaomanikuga ning 18 juhul on menetlus lõpetatud ehk maa raudtee tarbeks omandatud.
Kehtna vallas omandatakse praeguse kava kohaselt kokku 50 maatükki kogupindalaga 108 hektarit. Nendest maatükkidest on eraomandis 33 ning riigi omandis 17 maatükki. Maa omandamise menetlused on algatatud 29 maaomanikuga ning 7 juhul on menetlus lõpetatud ehk maa raudtee tarbeks omandatud.
Priit Pruul rääkis, et senine Maa-ameti kogemus kinnitab, et enamik kinnistute omanikke soovib maa väljaostmist rahas, mille puhul makstakse ka täiendavat hüvitist, üldjuhul 20 protsenti kinnisasja väärtusest. Mõnel juhul viiakse läbi ka maakorraldus või kasutatakse kinnisasjade vahetust. Läbirääkimiste käigus kuulatakse omanike soove, näiteks võib läbi rääkida vahetusmaa asukoha, metsaraie tegemise ja saagikoristuse aja üle.
“Need maaomanikud, kelle juurde ametnikud veel jõudnud pole, ei pea muretsema, sest pakkumisi ei tehta hoogtöö korras ning tõenäoliselt leidub neidki, kellega alustatakse läbirääkimisi alles järgmisel või isegi ülejärgmisel aastal. Hetkel omandataksegi neid maid, kus trass on paigas või kuhu on planeeritud esmajärjekorras ehitamisele minevad objektid, näiteks ökoduktid ja viaduktid,” rääkis Pruul.
