Lisalehes “Koduloolane”: Riigigümnaasiumi loomine Raplasse: õpilaste ja õpetajate teadlikkus ning arvamused

Mõned aastad tagasi algatati Eestis haridusvõrgu reform, mille üheks eesmärgiks on rajada igasse maakonnakeskusesse riigigümnaasium. Reformi tegemisel arvati, et kuigi kohustuslik põhiharidus võiks olla kohaliku omavalitsuse vastutada, siis keskhariduse eest peaks vastutama vaid riik.

Töö eesmärgiks on uurida õpilaste ja õpetajate seisukohti ja informeeritust riigigümnaasiumi loomise kohta Raplasse. Teema uurimine on tarvilik õpilastele, keda riigigümnaasium puudutab otseselt ehk kes asuvad sinna õppima alates 2018. aastast. Samuti õpetajatele, kes planeerivad kandideerida riigigümnaasiumisse tööle. Kindlasti on teema oluline ka lapsevanematele, kelle lapsed plaanivad õppima asuda tulevasse riigigümnaasiumisse.

Mis on riigigümnaasium?

Riigigümnaasium on riigile kuuluv ainult gümnaasiumiharidust võimaldav kool, mis pakub kõrgel tasemel haridust ja palju valikuvõimalusi, mille lõpetamine annab õiguse jätkata õpinguid ülikoolis või kutseharidust pakkuvas koolis.
Eestis on algatatud mitmeid reforme, mida on soovitanud Eestile Euroopa Komisjon. 2020. aastaks soovitati Eestil tõhustada haridussüsteemi. Sellest lähtuvalt algatati 2012. aastal Eestis haridusvõrgu reform, mille tarbeks on lisaks tehtud suuri investeeringuid ühistranspordi edendamiseks, kuna kõik reformid on omavahel suuremal või vähemal määral seotud.
Mailis Reps väidab, et ollakse rahul olematu haridussüsteemiga ning Eesti on jõudnud selles osas kriitilise piirini. Reformi algne eestvedaja Jaak Aaviksoo arvab, et kui kohustuslik põhiharidus võiks olla kohaliku omavalitsuse vastutada, siis keskhariduse eest vastutamine peaks olema selgelt riigi ülesanne.
2016. a aprilli seisuga on Eesti riigis kokku 11 tegutsevat riigigümnaasiumi, millest kaks asuvad Lääne-, Tartu- ja Ida-Virumaal ning üks Pärnu-, Viljandi-, Võru-, Jõgeva- ja Harjumaal. Narva Vanalinna Riigikool ja Tallinna Muusikakeskkool liigitatakse küll riigigümnaasiumite alla, kuid nad erinevad teistest riigigümnaasiumitest selle poolest, et neis on võimalik õppida 1.-12. klassini.
Põhjuseid, miks riigigümnaasiumeid hakati looma, on mitmeid: näiteks tagada Eestis efektiivne ja ühtne koolivõrk ja hoida ühe gümnaasiumi kohta otstarbekas arv koolinoori, kuna õpilaste arv oli kolme­teistkümne aastaga vähenenud peaaegu 100 000 õpilase võrra. Aastal 2000 oli see umbes 220 000 ning 2013. aastal oli õpilaste arv ligikaudu 135 000.
Kõik praegused ja ka tulevased riigigümnaasiumid on sõlminud Haridus- ja Teadusministeeriumiga kvaliteedikokkuleppe. Seal põhjendatakse riigigümnaasiumite ideed ning väärtusi. Dokumendis on öeldud, et riigigümnaasiume luuakse koostöös omavalitsustega, et igas maakonnas oleks võimalik omandada tugev ning võimalusterohke gümnaasiumiharidus ning hoida noori ka väiksemate linnade gümnaasiumites. Aastaks 2020 on igas maakonna keskuses tegutsev riigigümnaasium ning Eestis kokku riigigümnaasiume 24.
Riigigümnaasiumis tähtsustatakse üldpädevuse kujunemist – kriitiline mõtlemine, loovus, julgus eksida, oskus otsida infot ning teha koostööd. Samuti peetakse seal oluliseks valikute tegemist ning nende eest vastutuse võtmist. Õpilane saab riigigümnaasiumist oskuse õppida, ülesandeid jagada ja teha koostööd väga erinevate inimestega.
Riigigümnaasiumis on palju õppesuundi ja valikkursuseid. Näiteks Viljandi gümnaasiumis on seitse, Läänemaa gümnaasiumis kuus ning Jõgevamaa gümnaasiumis viis õppesuunda. Enamikus koolides on olemas reaal-, humanitaar- ning loodussuund. Tartu Tamme gümnaasiumis saab Eestis ainsana lisaks neljale teisele suunale õppida meditsiinisuunas. Noa­rootsi gümnaasiumis on aga vaid üks õppesuund, milleks on rootsi keel ja Põhjamaade kultuur. Keskmiselt on hetkel igas koolis umbes neli õppesuunda. Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Rapla valla vahel on kokku lepitud, et Raplasse loodavas riigigümnaasiumis on vähemalt neli õppesuunda.
Eesti kõige suurema õpilaste arvuga riigigümnaasium on Pärnu Koidula gümnaasium, kus on 756 õppekohta. Õpilaste arvu suuruselt järgneb sellele Viljandi gümnaasium, kus on võimalik õppida 600 õpilasel. Kõige vähem ehk 150 õppekohta on Noarootsi gümnaasiumis. Keskmiselt on igas riigigümnaasiumis 430 kohta gümnaasiumiõpilastele. Raplasse loodavas riigigümnaasiumis on planeeritud vähemalt 360 õppekohta.
Kõikidel riigigümnaasiumitel ei ole sama õppetöö korraldus, vaid see erineb kooliti. Töötatakse kas perioodõppena, trimestriõppena või veerandõppena. Samuti erineb kooliti klasside jaotus, näiteks Viljandi ja Jõgevamaa gümnaasiumis on klasside asemel õpperühmad.

Riigigümnaasiumi loomine Raplasse
1. septembril 2018. aastal alustab Raplas tööd riigigümnaasium. Uus hoone rajatakse ajaloolisse koolimajja, mis töötas Rapla ühisgümnaasiumi algklasside majana kuni aastani 2013, mil algklassid kolisid kooli peahoonesse. Hoone kavandi võidutöö kuulutati välja 19. mail 2016. Kavandi autorid on Maarja Kask, Ralf Lõoke, Helin Vahter, Andro Mänd ja Monica Knoll Salto Arhitektuuribüroost. Riigigümnaasium luuakse Rap­la ühisgümnaasiumi, Rapla Vesiroosi gümnaasiumi ja Rapla täiskasvanute gümnaasiumi põhjal.
Riigigümnaasiumi loomist põhjendab Haridus- ja Teadusministeerium lisaks muudele stiimulitele ka õpilaste arvu vähenemisega Raplas. Näiteks 2018. aastal 10. klassi minevaid õpilasi, kes praegu, 2016. aastal, õpivad veel 8. klassis, on Raplas 109.
Rapla vallavanem Ilvi Pere on öelnud: “Juba praegu on kolmandik Rapla gümnasistidest maakonna teistest valdadest ning sellepärast ei tee me otsuseid ainult oma valla vajadustest lähtuvalt.” See tähendab seda, et riigigümnaasium pole mõeldud mitte ainult Rapla vallas elavatele õpilastele, vaid eelkõige Rapla maakonna õpilastele.

Doris Lisett Rudnevs, Rapla ühisgümnaasium
Juhendaja Hele Israel / foto:  Salto Arhitektuuribüroo OÜ kavand

Loe pikemalt 3. mai Raplamaa Sõnumitest

Samal teemal

RVG ja RÜG saavad riigigümnaasiumi tulekuga uued n... Rapla vallavalitsus arutas 17. aprilli istungil Rapla ühisgümnaasiumi ja Rapla Vesiroosi gümnaasiumi tegevuse ümberkorraldamist. Eelnõus olid välja to...
Sirje Kautsaar asub riigigümnaasiumis oma unistu... Sirje Kautsaar on viimased kuus aastat juhtinud Juuru Eduard Vilde kooli. Harjumaal Kose vallas elav naine hindab Raplat endale kodulähedasena. Rapla ...
Paberil juba loodud riigigümnaasium võib tuleviku... Alates veebruarist on Rapla riigigümnaasium haridusministri käskkirjaga ametlikult loodud, samal ajal kaalub valitsus mõtet anda riigigümnaasiumid tul...

Lisa kommentaar

Sinu e-postiaadressi ei avaldata. Nõutavad väljad on tähistatud *-ga