Lisaks keskkonnaühendustele protestivad praeguse metsapoliitika vastu ka turismiettevõtjad, samal ajal tunnistavad metsamajandajad, et ei mõista protestijaid.
„Üha suurenev metsade raiumine on vastuolus Eesti poolt rahvusvaheliselt kujundatud kuvandiga puutumatust loodusest ja kaitstud metsadest. Teoreetiliselt on metsadest kaitse all 26 protsenti, tegelikkuses aga toimuvad rahvusparkides igapäevased raietööd,” seisab Eesti turismiettevõtjate ja -organisatsioonide ühispöördumises, mille nad tegid jaanuari lõpus. Pöördumise üks algataja on Raplamaalt pärit Bert Rähni, kes edendab loodusturismi ettevõtetes 360 Kraadi ja Natourest.
Rähni ütleb, et Raplamaa metsades nad välismaa loodusturistidega kahjuks ei käi. „Raplamaal pole suuremaid kaitsealasid ja rahvusparke, seepärast on nii kujunenud, et me Raplamaale ei satu. Kuigi osa gruppidega käime näiteks Toosikannul põtrasid vaatamas,” lisab ta. Ta kinnitab, et ka Raplamaal on põnevaid ürgse välimusega paiku, näiteks temale meeldivad Linnuraba soosaared.
Rähni põhjendab turismiettevõtjate pöördumist: „Raietööd rahvusparkides on tavaline praktika ja mida hooldatumaks ja raiutumaks sealsed metsad muutuvad, seda vähem atraktiivsed on nad Lääne-Euroopa loodusturistile ning seda väiksem on sellel turul Eesti konkurentsivõime. Välismaa loodushuvilised tulevad siia otsima just puutumatuid metsasid ja seal elavaid liike, sest inimese poolt hooldatud ja kujundatud metsa on Euroopas väga palju.”
Rähni nendib, et turismis kahjuks ei saa huvide kahjustamist nii täpselt mõõta kui metsamajanduses. „Metsatööstuses on konkreetseid rahalisi numbreid lihtsam kokku lüüa – igal langetatud puul on hind. Meie ei saa väga selgelt öelda, et selle puu või metsatüki raiumise pärast jäid nüüd turistid tulemata ja sellel majutajal, toitlustajal või giidil tulu teenimata. Turismis on need mõjud kaudsemad ja samas pikemaajalised,” võrdleb Rähni.
Ta tõdeb, et raiepiiranguid kaitsealadel on ennegi lihtsamaks muudetud ja ka nüüd plaanitavas metsaseaduse muudatuses oli see vähemalt alguses päevakorral. „Viimane meie avalduse ajendiks saigi. Nüüd on kuuldavasti kaitsealade raiepiirangute leevendamise teema päevakorrast maas,” tunneb Rähni heameelt.
Ta lisab, et turismiettevõtjate avaldusel oli ka ennetav mõte – kui üks saja-aastane metsatükk maha raiutakse, siis on see läinud koos sealse ökosüsteemiga ja arutelude pidamiseks hilja. „Siis heal juhul saaksime samal teemal rääkida saja aasta pärast,” nendib Rähni.
Vivika Veski / foto: Vivika Veski
Loe pikemalt 15. veebruari Raplamaa Sõnumitest
