Nüüdisaegse ühiskonna kõrvalnähe – nutisõltuvus

nutisõltuvus

Minu eakaaslased tutvusid lähemalt arvutitega varajases puberteedieas. See oli aeg, kui vaikselt hakkasid kodudesse tekkima lauaarvutid. Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et arvuti olemasolu kohta keegi ei küsi, see on niikuinii. Enamasti on lisaks ka nutikad mobiiltelefonid, mis teevad kõik, mida üks arvutigi oskab, ja aina vähemaks jääb ka inimesi, kellel ei ole lisaks veel tahvelarvutit ette näidata.
 
Elame infoajastul, mil info peab olema kiiresti, igal ajal ja igal pool kättesaadav. Palju räägitakse Eestist kui e-riigist, kuna oleme leidnud mugavad alternatiivid bürokraatiale ja dokumendihaldusele. Loomulikult ei saa mainimata jätta ka meie laialdasi interneti levialasid.
Nutikate seadmete suurenenud tarbimisega kaasnevad aga suuremad riskitegurid.
Rapla Vesiroosi gümnaasiumi psühholoog Eda Leesalu rääkis koolis lapsevanematele meie infoajastu ohtudest ja kuidas need võivad mõjutada nii meie endi kui ka meie laste vaimset heaolu.

Sai alguse õpetajast
Eda Leesalu alustab vestlust kiitusega Rapla Vesiroosi gümnaasiumi algklasside õpetajate suunas. „Meil on hästi head algklasside õpetajad ja ma hindan neid kõrgelt. Neil on pikaajalised kogemused ja nad on oma valdkonnas haritud,“ kirjeldab Leesalu. Kiitus ei ole ilmaaegu, kuna just tänu ühe algklasside õpetaja kirjeldatud sümptomitele oma klassis otsustas Leesalu lapsevanematele nutisõltuvuse teemal loengu pidada.
„Õpetaja kirjeldas, kuidas lapsed on hommikuti väsinud ja kuidas ta esitas sondeerivaid küsimusi, et välja selgitada, millest see on tingitud,“ räägib Leesalu. Sellele õpetajale sai selgeks, et laste väsimuse taga on väga pikad ja hilised ülevalolekud ning mõningal juhul ka liigne nutiseadmete kasutamine.
Õpetaja kirjeldas, kuidas lapsed on ajas ja kohas oma mõtetega eemal ning kuigi võimekus on klassil üle keskmise, on selliste n-ö digisõprade puhul nii, et nad ei suuda juba teises tunnis mõttega kaasas käia ja toimetulek koolis kannatab.
Ühest lapsevanematele peetud loengust kujunes välja plaan korraldada sügisel suurem selleteemaline koolitus juba laiemale ringile. Koolituse tarbeks kirjutati ka väikeprojektitaotlus.
Leesalu sõnul on ta nutisõltuvuse teemaga kokku puutunud väga mitmel koolitusel. Algklasside õpetaja kirjeldused ühtisid kenasti koolitustel omandatu ja teadustöödest väljaloetuga ning need mõjusid psühholoogile silmiavavalt.

Mängumaailm on muutunud
Leesalu on täheldanud, et muutused laste arenguprotsessides, mis on suuresti tingitud praegu õitsvast infoajastust, ulatuvad lapsepõlve varajastesse aastatesse. Nii on näiteks olemas juba lamamistoolid beebidele, mille külge on võimalik kinnitada nutiseade, mis köidaks beebi tähelepanu ja hoiaks teda tegevuses.
Seda nimetatakse n-ö tasuta lapsehoidjaks, mille puhul tuleb teha ühekordne kulutus ja ülejäänu on juba tasuta. Kuigi see annab lapsevanematele rohkem vaba aega ja köidabki suure tõenäosusega beebisid, ei ole veel teada, kuidas selline arengujärgus närvisüsteemi ülestimuleerimine pikemas perspektiivis mõju võib avaldada.
Enne nutiseadmete võimule pääsemist mängisid lapsed minimaailmas, kus olid väikesed autod, mõmmid ja nukud, mis olid vähendatud proportsioonides kujutatud asjad päris maailmast. Mängu huvitamaks muutmiseks tuli kasutada oma fantaasiat või kaasata mängu teisi lapsi ehk viibida seltskonnas.
Kuigi internet on täis palju ideid, on reaalsus selline, et laste loomingulisus on võrreldes varasemaga oluliselt vähenenud. See võib Leesalu sõnul olla tingitud sellest, et internet annab kasutajale valmis vastuseid ega erguta ise mõtlema. „Ta võib arendada reaktsioonikiirust, aga loomingulist poolt nii palju mitte,“ ütleb Leesalu.
Mängimiseks ei pea lapsed enam ka üksteise uksele koputama või telefoninumbrit valima. Kohtutakse virtuaalselt ja seegi mõjutab nii suhtlemisoskust kui ka sõpruskonna valikut, kuna sageli on virtuaalselt loodud isiksus midagi muud tõelisest minast ja tõmbab ligi inimesi, kes võib-olla tegelikult sõbraks ei sobigi. Ka võivad Leesalu sõnul nutisõltuvuse puhul hakata sõprussuhete juures rolli mängima tingimused. „Hakatakse valima, et temale ma külla ei lähe, kuna tal ei ole Playstationit,“ ütleb Leesalu.

Sõltuvust soodustavad tegurid
„Kui sõltuvushäire on tekkinud või tekkimas, on tihtilugu sellele juba eelnenud teistsugune diagnoos, mis avab ukse sellele häirele,“ ütleb Leesalu. Nii näiteks võib pikka aega depressiooni all kannatanu palju tõenäolisemalt maandada end mingisuguse sõltuvuse abil.

Stina Andok / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 11. mai Raplmaa Sõnumitest