Maailm Donald Trumpi silme läbi: mis saab edasi?

erki bahovski

Päev pärast Eesti visiidi lõppu ehk 15. juunil 2015 teatas Jeb Bush enda kandideerimisest USA presidendiks. Praeguseks on Bush oma kandideerimise lõpetanud, kuid huvitav on siiski see, et erinevalt presidendikandidaatide tavapärasest Londoni külastusest valis Bush teiste seas sihtkohaks välja Eesti.

Et aru saada, mida mõeldakse Venemaa külje all ja et tema välispoliitiline platvorm oleks adekvaatne ka USA liitlaste silmis.
Vabariiklaste teist, praegugi kandideerivat Donald Trumpi ei näi küsimus, kas tema välispoliitiline platvorm on adekvaatne, väga häirivat. Tuleb muidugi kohe öelda, et USA presidendi valimiskampaanias mängib välispoliitika väga väikest rolli, sest enamikku valijaid huvitab, kas maksud suurenevad ja sellest tulenevalt, mis saab nende sissetulekust. Paljud ameeriklased pole käinud välismaal, sestap ei saagi presidendikandidaadid välispoliitikale panustada. Lisatagu siia juurde valimiskampaania järjest suurem lihtsakoelisus, üha suurem panustamine sotsiaalmeediale – see aga eeldab järjest lühemaid pealkirju – ja saab mõistetavamaks, miks nüansside taipamist nõudev välispoliitika säärasesse meediapilti hästi sobida ei taha.
Siiski jälgib kogu ülejäänud maailm tähelepanelikult, mida USA presidendikandidaadid välispoliitika kohta ütlevad, sest uue presidendi või tema esindajatega tuleb paratamatult suhelda, olgu siis suhted USAga head või halvad. Ent USA on maailmavõim, seega puudutab Valge Maja uue peremehe käitumine peaaegu kõiki riike planeedil.
Niisiis Donald Trump. Igal sammul meediaetendusi korraldav Trump teatas lõpuks, kes moodustaksid valituks osutumise korral tema välispoliitilise tiimi. Praegusel hetkel polegi vahest mõtet välja tuua nimesid, sest need ei ütle suurt midagi. Piirdugem vaid skeptiliste sõnavõttudega Trumpi välispoliitiliste nõuandjate kohta.
Sisepoliitikas pirne lajatanud Trump on aga sama jõudnud teha ka välispoliitikast rääkides. Eestile peaks muret valmistama väide, nagu oleks NATO iganenud. Või õigemini Trumpi arvates ebaõige USA suur osalus selles. Vastates siiski New York Timesi otsesele küsimusele, kas USA peaks NATOs kinni leppest, millega kaitstaks Eestit, Trump kaitsmise vajadust ei eitanud. Samas jätkas ta kõnelemist rahast ja kuidas USA peab kõik kinni maksma.
Trumpil on muidugi õigus selles, et 2016. aasta pole sama aeg, mil pärast Teist maailmasõda loodi NATO. Kuid geopoliitika ei muutugi mõne aastaga. Muutunud on vaid niipalju, et Ida-Euroopa on vabaks saanud, kuid ameeriklaste seotus Euroopaga on vähenenud. Mitte ainult Trump, vaid ka mitmed teised maailma liidrid on viidanud kurvale tõsiasjale, et USA panus NATOs suureneb, samas kui eurooplaste panus on pidevalt vähenenud. Seda ajal, mil pead tõstavad Venemaa ja Daesh.
Trump on jõudnud juba kritiseerida Londonit väitega, et seal polevat turvaline. 22. märtsi terrorirünnak Brüsselis andis Trumpile muidugi ainest juurde – nüüd polevat terve Euroopa turvaline koht. Samal ajal pakkus riigisekretär John Kerry Euroopa Liidule igakülgset abi, ehkki ka tema hoiatas ameeriklasi Euroopas rahvarohkete kohtade eest.
NATO loodi teatavasti eesmärgiga vältida Saksamaa taasmilitariseerumist ja heidutada Nõukogude Liitu. Saksamaa on taasühinenud, kuid samas Euroopa üks rahumeelsemaid riike, seevastu teeb Nõukogude Liidu õigusjärglane Venemaa katseid impeeriumit taastada. Praeguste plaanide järgi suurendavad ameeriklased siinse piirkonna kaitsekulutusi neli korda järgmiseks aastaks, kuid mis juhtuks siis, kui Valgesse Majja siseneks Trump, on miljoni dollari küsimus.
Nagu öeldud, ei kipu Trump välispoliitiliste nüanssidega väga korrektne olema. Tema arvates pole Saksamaa olnud seotud Ukraina küsimusega, samas kui Ameerika Ühendriigid olevat võtnud enda peale terve probleemide koorma. Ometi oli just vastupidi: Saksamaa mängis suurt rolli Euroopa Liidu sanktsioonide kehtestamisel ja samuti Minski vaherahuleppe sõlmimisel, kui USA polnud kummaski protsessis osaline. Ameeriklased kehtestasid küll oma sanktsioonid Venemaa vastu, kuid see ei tõesta veel Trumpi väidet ameeriklaste koormast. Minski vaherahu suhtes oli Moskva just väga umbusklik, sest ameeriklased polnud kaasatud ja nii kartis Kreml ameeriklaste salajasi näpunäiteid Euroopale.
Ometi tuleb mõelda edasi ja mõelda mõeldamatule ehk võimalusele, et Trump saabki USA presidendiks. Juba see asjaolu, et ta on jõudnud vabariiklaste seas n-ö eelvalimiste finaali, on pannud paljusid skeptikuid oma seisukohti muutma. Ei usutud ju, et Trump üldse niikaugele jõuab.
Lootus seisneb selles, et valimiskampaanias on loosungid alati ägedamad kui reaalse võimu juures olles. Seda eriti välispoliitikas, kus isegi USA-suguse maailmavõimu tegutsemist piiravad olemasolevad lepingud ja suhted. Teisest küljest ei maksaks alahinnata ka isolatsionalistlikke traditsioone USA välispoliitikas. Kui meenutada olukorda pärast Teist maailmasõda, siis polnud sugugi enesestmõistetav USA vägede jäämine Euroopasse. Olid ju ameeriklased läinud koju pärast Esimest maailmasõda, eiranud Rahvasteliitu ja vältinud Teise maailmasõtta astumist kuni viimse hetkeni ehk 7. detsembrini 1941, mil Jaapan ründas Pearl Harborit.
Ameeriklasi ei ajanud sõtta ei Hitleri Blitzkrieg Poola ja Prantsusmaa vastu, lahing Britannia pärast ega natside kallaletung Nõukogude Liidule. Ainult kommunismioht ja Saksamaa küsimus sundis ameeriklasi pärast Teist maailmasõda Euroopasse jääma, sest taheti vältida pärast Esimest maailmasõda tehtud vigu.
Eestile siin häid valikuid pole. Tuleb hoida pöialt teistele, ratsionaalsematele presidendikandidaatidele, kuid mõelda ka sellele, kuidas Trumpiga hästi läbi saada, ilma et oma nägu kaoks. Euroopas on samas olemas ka antiamerikanism, mis tähendaks, et ameeriklaste osaluse vähenemist Euroopas üksnes tervitatakse.
Selle vältimiseks peaks Eesti tööd tegema nii Euroopas kui ka lombi taga. Niipalju, kui see meie ressursside juures on võimalik.

Erkki Bahovski, Diplomaatia peatoimetaja

Samal teemal

Trumpi valimine presidendiks ei ole praeguse maail... Ameerika Ühendriikide presidendivalimised on Eesti meedias kaasa toonud parajalt teravat vastukaja. Kui uskuda kõike, mida Donald Trumpi presidendiks ...