Haldusreform on vahend parteidiktatuuri kindlustamiseks

haldusreform

Nii kaua kui Eesti riik on olnud iseseisev, on siin rohkem või vähem põhjendatult tegeldud ka haldusreformiga.

Erinevatel aegadel on reformiideoloogid lähtunud muidugi erinevatest eesmärkidest, kuid peamised ajendid on juba väga selgelt välja öelnud õigusteoreetik Artur-Tõeleid Kliimann 1932. aastal omavalitsustegelaste ees esinedes: „Omavalitsus oma iseseisvusega on kiiresti ja otsustavalt teotseda tahtvale riigiadministratsioonile tõkkeks ees. Teiseks, oma territoriaalse iseloomu tõttu omavalitsus on täielikus vastuolus riigiadministratsioonis valitsevale haldusprintsiibile. Kolmandaks, oma preter legem määrusega omavalitsus häirib parlamentide sisepoliitilist tegutsemist […] Isiklikult pooldan täielikult veto-õiguste omistamist omavalitsuse tegevuse järelevalve vahendina.“

Tõnis Tõnisson / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 17. veebruari Raplamaa Sõnumitest

Samal teemal

Maavalitsuse ülesannete ülemineku otsustavad praeg... Teatavasti sulgevad 2018. aasta 1. jaanuarist oma uksed kõik Eesti viisteist maavalitsust. Seetõttu on üles kerkinud küsimus, kes nende senised sisult...
Valitsus otsustas, et Juuru sundühendatakse Täna kinnitas valitsus haldusterritoriaalse korralduse muudatused, mis puudutas ühtlasi valitsuse poolt varem tehtud ettepanekut sundühendada Juuru va...
Kehtnakandit ei tulegi, Järvakandi leppis Kehtna ... Haldusreformi käigus Kehtnast ja Järvakandist moodustatava uue valla nimeks saab Kehtna. Esialgu otsustasid ühinevad vallad, et uueks nimeks võiks ...