Joobes juhid roolist ära

Liikluskeskkond on meie kõigi ühine ruum, kus kokkulepped reeglite osas peavad olema üheselt mõistetavad kõigile ning kus tervise ja elude säästmiseks tuleb riigil end kehtestada.

Teede ohutuse ja liiklushariduse kõrval, mis on ennetuse mõttes olulised, peame tagama, et inimesed, kes reegleid rikuvad, ka kohase riigipoolse reaktsiooni saaks. Leian, et tänases karistuspraktikas on olulisi puudujääke, mille parandamine aitaks vähendada liiklusrikkumiste ja õnnetuste arvu.
Kuigi statistika kohaselt on alkoholitarbimine Eestis aasta-aastalt väikeses languses, kuulub Eesti jätkuvalt enim alkoholi tarbivate riikide hulka Euroopas. Rääkides liiklussurmadest, milles on üheks teguriks olnud tarbitud alkohol, tuleb rõhutada, et lisaks lähedaste valule on iga enneaegselt surnud isik kaotus ka ühiskonnale. Iga joobes sõidukijuhi põhjustatud surm on meie väikeses riigis üks surm liiga palju. Arvestades, et meie teedel liigub iga päev 1000-4000 joobes juhti, kelle tõenäosus liiklusõnnetusse sattuda on 22 korda suurem kui tavaliiklejal, on tegemist vägagi ulatusliku probleemiga. Joobes juhi põhjustatud liiklussurmadele tuleb anda ühiskonnal jõuline hinnang.
Justiitsministeerium analüüsis käesoleval aastal joobes sõidukijuhtide suhtes kohaldatavat karistuspraktikat ning selle mõju uute sarnaste rikkumiste ärahoidmisel. Analüüs kinnitas, et joobes juhtide retsidiivsus ehk nende risk uue samasuguse rikkumise toimepanemiseks on väga suur. Koguni viiendik kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest karistatud isikutest satub kolme aasta jooksul uuesti sama süüdistusega kohtu ette. Sealjuures on risk suurem just nende isikute hulgas, kelle joove oli raske. Analüüs rõhutas, et karistuspoliitika elluviimisel tuleb pöörata rohkem tähelepanu konkreetse isiku riskidele ning nende maandamisele.
Seetõttu usungi, et kui pöörata karistuspoliitika teravik just retsidiivsetele isikutele, õnnestub meil joobes juhtide põhjustatud liiklussurmasid senisest tõhusamalt ennetada. Oleme justiitsministeeriumis välja töötanud rea ettepanekuid, mis on suunatud just joobes juhtide retsidiivsuse vähendamisele ning mille osas ootan avalikku diskussiooni.
Ühe võimaliku lahendusena ühiskonna hinnangu karmistamiseks näen karistusseadustiku muutmist selliselt, et kui joobes juht põhjustab liiklusõnnetuse, mis toob kaasa rasked kehavigastused või surma, peab sellele järgnev karistus olema raskem. Samuti tuleks karmistada karistust korduva kriminaalses joobes sõidukijuhtimise eest. Veelgi enam – leian, et kui esmakordse rikkumise puhul antakse isikule reeglina võimalus end veel parandada ja oma edasist seaduskuulekust tõestada, tuleb korduva rikkumise puhul reageerida täie karmusega ehk reaalse šokivangistusega.
Sellised muudatused annaks selge signaali, et raskete liiklusõigusrikkumiste, eelkõige mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise puhul on tegemist riigi poolt rangelt karistatavate õigusrikkumistega.
Vaatamata asjaolule, et karistusnormid kannavad nii eri- kui ka üldpreventiivset eesmärki (ehk on suunatud nii süüdlase enda kui ka laiemalt ühiskonna hoiakute muutmisele), on selge, et karistusest rääkides räägime juba tagajärgedega tegelemisest. Võtmeküsimus aga – eriti kui räägime alkoholitarvitamisest tingitud surmadest ning joobes juhtimise suurest ohtlikkusest – peab olema ennetus. Seega lihtsustatult öeldes – pikk vanglakaristus ei saa kunagi olla probleemi ainus lahendus. Meie eesmärk ei saa ju olla võimalikult suur vangide arv, vaid traagiliste liiklussurmade vältimine.
Sel põhjusel pean äärmiselt oluliseks ka joobes juhtidele suunatud mõjutusprogrammide ja sõltuvusravi süsteemi väljatöötamist ning rakendamist. Koostöös partneritega tuleb meil leida võimalused just kõrge retsidiivsusriskiga isikute ja noorte käitumise ja hoiakute mõjutamiseks – olgu selleks siis liiklusohutusprogramm, sõltuvusravi või järelkoolitus. Oluline on tegeleda just konkreetse isiku riskide maandamisega.
Et takistada kriminaalses joobes juhti uuesti rooli istumast, tuleb temalt ära võtta juhtimisõigus. Tänases kohtupraktikas on teatav vastuolu – joobes juhtimise väärteo toimepannutelt võetakse juhtimisõigus ära keskmiselt pikemaks ajaks kui kriminaalses joobes isikutelt. Need proportsioonid tuleb uuesti paika saada ning raskema rikkumise eest peab järgnema raskem karistus.
Et juhtimisõiguse olemasolu on teatud isikute ringile eluliselt oluline, nt elukutselised autojuhid, kes kaotaksid juhtimisõiguse äravõtmisel oma töö ja pere ülalpidamisallika, olen tasakaalustava meetmena teinud ettepaneku sellistele isikutele anda võimalus alkoluku paigaldamiseks oma sõidukile. Seeläbi saab isikule juhtimisõiguse tingimuslikult alles jätta ja ta saab säilitada oma töökoha, kui ta edaspidi reegleid järgib.
Küsimusi on tekitanud ka olukorrad, mil joobes raske liiklusõnnetuse põhjustanu oma lõplikku karistust oodates jätkuvalt ringi sõidab ning pole haruldased ka juhtumid, mil ta sel ajal uued liiklusrikkumised toime paneb.
Nende juhtumite vältimiseks tuleb kaaluda uue tõkendi ehk menetlust tagava meetmena sõiduki registreerimisnumbri või autovõtmete hoiulevõtmist. Ning kui isik pärast karistuse mõistmist temale mõistetud katseajal uuesti joobes juhtimisega vahele jääb, peab järgnema kriminaalhooldajalt ettepaneku tegemine kohtule karistuse täitmisele pööramiseks.
Kuidagi ei saa leppida ka olukorraga, et joobes juhtide süül saavad hukka või raskelt vigastada samas autos olnud kaasreisijad. Ometigi on nemad ise sellise valiku teinud ja sellesse autosse istunud. Sageli on tegemist noortega, kes ühiselt peolt sama autoga lahkuvad. Ühiskond peab väljendama selget hukkamõistu sellistele tegudele, eelkõige muidugi joobes juhi käitumisele, kuid sõnum peab olema selge ka selles osas, et ilmselgete joobetunnustega juhi autosse istumine ei ole aktsepteeritav. Sestap oleme välja pakkunud idee muuta teadvalt joobes juhi autos kaasreisijana viibimine väärteona karistatavaks.
Oluliseks pean ka teadlikkuse tõstmist. Politsei on praktikas juba kasutanud meeldetuletavate hoiatuste saatmist korduvatele liiklusrikkujatele. Ka joobes juhtidele tuleks kasuks, kui riik neile näiteks korra aastas meeldetuletuse saadab koos infoga, millised võivad olla tema järgmise rikkumise tagajärjed.
Pole kahtlustki, et joobes juhtide retsidiivsuse vähendamise puhul on tegemist keerulise ülesandega ning arvestades asjaolu, et alkoholitarbimise tendentsid on sageli seotud ühiskonna väärtushinnangute kujundamisega, võib tulemuslikkuse saavutamine võtta aastaid. Olen samas siiski veendunud, et meil on veel kasutamata võimalusi selle probleemi lahendamiseks, millega saaks juba täna tegelema hakata ning mis pikemas perspektiivis end ära tasuvad.

Urmas Reinsalu, justiitsminister

Samal teemal

Politseiga patrullimas: Kergliiklejad, ärge võtke ... Paar nädalat tagasi oli Rapla linnas järjest kaks õnnetust, kus jalgratturid põrkasid kokku sõiduautoga, ühel juhul lõppes see traagiliselt. Patrullis...
Liikluses peavad kõik olema tähelepanelikud Sellel aastal on Raplamaal registreeritud 16 liiklusõnnetust, milles on viga saanud 22 inimest. Kolm inimest on jätnud liikluses elu. Neid numbreid va...
Rapla-Kehtna teelõik valmib augusti lõpuks Mariliis Vest. Selle aasta aprilli lõpus algas Rapla-Kehtna lõigul maantee remont. Plaanide järgi seati valmimise tähtajaks augusti viimased päevad...