Maksusüsteem peab eelistama eestimaist!

siim pohlak

Eesti majanduskasv on kahanenud olematuks ja jääb juba maha ka Lätist ja Leedust. Inimeste ettevõtlusaktiivsus on allpool Euroopa keskmist ning probleemiks on madalad palgad ja kõrge väljaränne. Meil ei ole enam võimalik mööda vaadata asjaolust, et midagi on Eesti riigis ja selle majanduses valesti.

Igas riigis mõjutab majandust ja ettevõtlust üldisemalt maksukeskkond. See on kas ettevõtlusaktiivsust soosiv või takistav. Tulusad, riigile maksutulu toovad ja töökohti loovad edukad ettevõtted saavad üldjuhul alguse väikeettevõtjast, kellel on võimalik teenida tulu ja oma ettevõtmist vähehaaval laiendada. Väikeettevõtluse arengut pärsib aga maksukoormus.

Inimene versus kasum
Riigistruktuuride ülalpidamiseks vajalik tulu peab loomulikult tulema maksudest, aga valikute küsimus on, kas riik maksustab ettevõtete kasumeid või tarbimist ja tööjõudu. Sajandivahetusest alates Eestit juhtinud valitsused on teinud maksupoliitikas väga selge valiku viimase variandi kasuks, väärtustades kapitali ja suunates maksukoormuse tööjõule. See tähendab, et maksustatud on väärtuste loomise protsess, mitte juba tekkinud tulu.
Praegu kehtiva süsteemi järgi tuleb maksta tulumaksu dividendide pealt, mis tähendab, et kasumi pealt makstakse maksu ainult juhul, kui kasum ettevõttest ausalt ja ametlikult dividendidena välja võetakse. Juhin tähelepanu, et dividendidele eelnev maksuvabastus kehtib ka välismaale tehtud investeeringutele, mis ei osale Eesti SKT loomisel.
Eesti praegune maksusüsteem teenib sisuliselt suurettevõtjate ja välismaiste korporatsioonide huve ja soosib kapitali ja turu koondumist väikese ringi ettevõtjate kätte. Sellise poliitika tagajärjeks on olukord, kus väikeettevõtlus kõrgete tööjõumaksude tõttu kiratseb ja tarbimismaksude-aktsiiside tõttu on tõusnud igapäevaste kaupade nagu kütuse või elektri hind, mis omakorda mõjutab teiste kaupade ja teenuste hindu.
Kõrged tööjõumaksud takistavad ettevõtjatel oma töötajatele väärilise palga maksmist või sunnivad otsima viise maksude tasumise vältimiseks, mille otseseks tagajärjeks on möödunud aastal lahvatanud nn OÜ-tamise skandaal.
Tekib küsimus, miks eelistab meie maksusüsteem suurettevõtjaid ja nende kasumeid, millest märkimisväärne osa voolab Eestist välja, samal ajal kui riigi suurim väärtus – inimene – lahkub riigist madalate palkade ja palganumbri suhtes ebainimlikult kõrgete hindade tõttu? Miks on maksude raskus võrreldes teenitava tuluga veskikivina kaelas ettevõtjatel, kes alles alustavad töökohtade loomist, samas kui suurte ja hästi toimivate ettevõtete kasumid on sisuliselt maksustamata?
Üks võimalik viis olukorra parandamiseks on taastada ettevõtete tulumaks keskmisest suurematele ettevõtetele. Selle arvelt oleks samas võimalik alandada tööjõumakse riigieelarvesse lisanduvate tulude võrra.

Siim Pohlak, ettevõtja, Konservatiivse Rahvaerakonna volikogu liige
Loe pikemalt 15. juuni Raplamaa Sõnumitest

Samal teemal

Talupidajad: tööd on alati ja nälga ei jää Kui linnainimestest riigijuhid räägivad maaelust, ütlevad nad, et traditsiooniline talupidamine on väljasurev nähtus ja maal tuleb arendada teistsugus...
Meie ettevõtjate järgmised sammud Oktoobri esimesel nädalal toimunud majandusfoorum „Investeeri Raplamaale! Investeeri teadusesse!“ tõi publiku ette tegusad inimesed meie kodukandist j...
Raplamaa parimad ettevõtjad 2015 Juba 19. korda tunnustavad Rapla Maavalitsus ja Raplamaa Arendus- ja Ettevõtluskeskus koostöös Rapla Talupidajate Liidu, Raplamaa Omavalitsuste Liidu,...