Rokkiv muusik pärimuse pärliga

(Pärimus)muusik, kitarriõpetaja ja natuke näitleja Ragnar Toompuu (31) peab end päris õnnelikuks inimeseks. Huumor, sobivad inimesed ümberringi ja loomepuhangud on need, mis ta õnnelikuks teevad.

Ragnar on Kehtnas üles kasvanud ja seal põhikoolis ning Kehtna kunstide koolis käinud. Pärast põhikooli läks ta Rapla Vesiroosi gümnaasiumisse. Siis õppis ühe aasta Türi tehnika- ja maamajanduskoolis autodiagnostikat.
“Tegelikult juhtus see kogemata. Ma tahtsin tegelikult minna Viljandisse džässkitarri õppima, aga ei saanud sisse. Ja sõber küsis, mis plaan siis nüüd on. Vastasin, et ei ole mingit plaani, võtan vaba aasta. Ta pakkus, et läheks koos Säreverre, õpiks autodiagnostikuks, üheaastane kursus. Olgu, viisin paberid sisse. Tuli esimene september, aktusel sõpra polnud, helistasin, et kus oled. Sõber vastas: “Ai kurjam! Ma unustasin öelda, et läksin hoopis Luuale õppima.””
Järgmine aasta läks Ragnaril paremini, ta sai Viljandisse sisse, alguses oli plaan huvijuhiks õppida. Pärast pooleteistaastast õppimist sai Ragnar aru, et see ikka pole talle ja läks hoopis pärimusmuusikasse üle. Ragnari muusikahuvi sai alguse päris noorelt. Tutvus ja huvi sai alguse telekast, kus muusikud rokkisid mõnuga. Aga muusikakoolis tuli mängida pigem klassikalist muusikat.
“Suur eeskuju oli muidugi Vahur Vessart, kes oli ka muusikaõpetaja mul. Muusikakooli läksin kümneaastaselt. Esimene bänd tuli ka siis, Krista Olesk pani bändi kokku, saime Viljandi folgile, vabalavale esinema. Mäletan, et see oli üks raskemaid esinemisi üldse. Pidin vaid kahte akordi mängima, aga ajasin need pidevalt sassi. Aga vähemalt folgil sai käidud. Ja pärast seda see folgipisik jäigi sisse.”
Ega muusik ilma bändita jää
Järgmine bänd tuli Ragnaril Vesiroosis. Teised tegid sel ajal pigem raskemat muusikat, aga Zipi muusika kohta ütleb Ragnar, et see oli hoopis selline jäääärelik. Akordion, kitarr, kannel ja bass. Kitarri on Ragnarile õpetanud veel Robert Jürjendal Viljandi Kultuuriakadeemia ajal. Palju on õpetanud ka kitarrilaagrid. Ja muidugi elu ja Youtube. Oma teadmisi jagab Ragnar ka edasi, olles õpetaja suvistes pillilaagrites ja andes kitarritunde Rapla Vesiroosi gümnaasiumis ja Loomeruumis.
Peale kitarri õppis Ragnar kultuuriakadeemias kontrabassi. “Viiulit õppisin ka aasta, kihlveo peale. Leppisime mu kursaõe Eeva Talsiga kokku, et kui tema õpib aasta aega eesti lõõtsa, siis mina lähen viiulit õppima. Et pärast siis eksamil koos mängime. See jäi küll ära, aga eksam oli huvitav. Indrek Kalda oli viiuliõpetaja ja tagasiside ringis ütles ta: “Ei noh, päris hea, ainult poogen segab veel mängimist.””
Kultuuriakadeemia ajal tuli suurem bänditegemiste laine. Näiteks liitus Ragnar Nikns Sunsiga. Ragnari sõnul hakkavad nad varsti uue plaadi materjali kokku panema. Teine bänd on Machete, seal on Ragnari enda looming. Muusika on loodud kas mõne sõbra tekstile või luuletusele. Näiteks on mitu lugu Heiti Talviku ja Juhan Viidingu sõnadele. Aktiivselt tegutseb veel Mäeotsa Kapell, mis teeb tantsumuusikat, esineb juubelitel ja pulmades.

Annad teatrile sõrme, võtab veel paar tükki lisaks

Peale muusikaliste koosluste on Ragnar üles astunud ka teatriga, näiteks Improteater Impeeriumiga. Koostöö Improga algas Tarsi talust. “Impro tüübid tulid sinna õpetama, nad on ka kultuuriakadeemia taustaga, koos õppisime samal ajal seal. Olin koos nendega ka teatrikatsetel. Sain sisse, aga ei läinud. Mõtlesin, et see siiski pole päris mulle.
Sain tasulise koha peale, pidin natuke mõtlema. Kalju Komissarov andis oma telefoninumbri ka, et mõtle ja siis helista, see oli üks raskemaid telefonikõnesid üldse. “Tervist, ma kahjuks ei saa teie pakkumist vastu võtta.“ Kalju: “See ei olnudki nagu pakkumine, see oli võimalus rohkem. Aga ilusat elu siis.”
Aga Improga oli see, et Tarsi talus oli vaja neil etendust teha ja mängisin neile tausta ja siis oligi, et proovime veel koostööd teha. Ja siis jäingi sinna.”
Suvel võis Ragnarit näha Rap­lamaa kaasaegse kunsti keskuse esimeses näidendis “Oo tähine, tähine öö”, kus ta mängis Vincent van Gogh´i. Ragnar leiab, et ega uusi lavastusi juurde õppida ei tahaks, kogu see provide tegemine võtab tohutu aja. Aga siiski on Rapla Vesiroosi gümnaasiumis väike õpetajate teatritükk välja tulemas.
“Mulle teatri koha pealt piisab tegelikult Improst. Olen laval ka seal käind, kui näitlejatest puudus on olnud või tunnen ise, et tahaks miskit öelda. See on ju impro, kõik on vaba,” sõnas Ragnar.

Helerin Väronen / foto: Siim Solman
Loe pikemalt 23. novembri Raplamaa Sõnumitest

Samal teemal

Bluusiklubi neljapäev alustas Vahur Vessarti ja t... Eelmisel neljapäeval, 17. novembril täitus Rapla kaasaegse kunsti keskuse ruum rahvaga, kuna seal toimus esimene bluusiklubi neljapäev. Terve maja oli...