Arvamus

Vaikusest ja omaenda mõtete kuulamisest

Loen raamatut, mis tutvustab budistlikke vaateid elule ja võrdleb seda läänemaailmaga. Tuleb tunnistada, et väga huvitav lugemine on. Üks aspekte, millele seal tähelepanu pööratakse, on läänemaailma püüd täita oma elu ääreni ebavajalikuga. Selle peale veidi mõeldes tuleb tunnistada, et ega

Saladuse jälil ehk Ühe koosoleku protokoll

alar mutli

Millised on ühe kohaliku omavalitsuse opositsiooni võimalused enda tõekspidamiste selgitamiseks? Eriti veel siis, kui koalitsioon nendest midagi teada ei taha? Punkti õige vastuse eest saavad need, kes vastasid, et polegi mingit võimalust. Või küsime siis nii. Kas väga kahtlaste otsuste

Valmistume otsustama

24. mai ajalehes kirjutab Mariliis Vest sama pealkirjaga südamelt ära rubriigis vajadusest vaadata nende inimeste tegemisi, otsuseid, suhtumist, kes eeldatavalt kandideerivad oktoobris KOV valimistel. Murelikuks teeb teda, kuidas suuta eristada neid, kes lihtsalt suvalisi lubadusi loobivad, nendest, keda saab tõsiselt

Kui uksest ei saa, mine aknast

Juba päris väiksest peale on ema meie pere lastele õpetanud, et kui sul on mingi hea eesmärk, siis tee sinnani on alati olemas, see lihtsalt tuleb üles leida. Piltlikult öeldes: kui uksest ei saa, tuleb aknast minna. Mu noorim õde

Kas kõike saab rahaks ümber arvestada?

Pealkirjas väljendatud mõtte ütles üks lapsevanematest, kes eelmisel nädalal lasteaedade hoolekogu liikmete, Rapla vallavanema ja haridusnõunikuga ühise laua taga istus ning kuulas, kuidas põhjendatakse ideevälgatust luua Rapla linna lasteaedade toitlustamiseks ühisköök. Ühisköögi vajadust põhjendatakse sellega, et linna kahe lasteaia köögid

Raplas läks seis korraks päris põnevaks

rol

Vahetult valimiste eelsel ajal ei pruugi poliitikute käitumine alati ja igas olukorras päris adekvaatne olla. Siis võidakse teha või öelda asju, mida hiljem ehk väga enam meenutada ei tahakski. Jutt ei ole ainult Riigikogu saadikutest ja valitsuskabineti liikmetest, kellel on

Mulle meeldivad kallistused

Ma ei mäleta täpselt, millal, aga mingis vanuses hakkasime kõik sõbrannadega teineteist kallistama iga kord, kui pärast koosviibimist laiali läksime. Sellest sai mõnus komme. Küllap oli sellist kallistamist lahkumishetkedel ka varem, eriti pereringis, aga mäletan, et siis sai sellest justkui

Silmamoondajad Eesti metsa kallal

Eesti metsa on arendatud suunas, et metsal oleks üks funktsioon. Metsi optimeeritakse tselluloosipõldudeks, teist osa tehakse looduskaitse tootmise maadeks, kolmandat turistide tallermaaks. Senistest inimese eluga mitmel viisil seotud metsadest jäävad vaid riismed, kuigi metsamaa pindala kasvab, tselluloosi juurdekasv suureneb. Viimastel

Valmistume otsustama

mariliis vest

Tänavune sügis saab kõikide eelduste kohaselt olema põnev. Ah et miks ma juba enne suve saabumist sügisest räägin? Ikka selleks, et võimalikult kaua oleks aega läbi mõelda eesootavaid otsuseid. Justkui väikesed luurajad on need poliitikud, kes on otsustanud oktoobrikuus kohalike

Appi, penskar vist tahab midagi!?

Juune holvandus

„Tuleb su poole, naeratab ja teretab! Krt küll, vist ootab, et ma vastu teretaks? Parem pööran pea ära, läheb rutem minema!“ Umbes sarnased mõtted või ei, mis mõtted – ei saa küll süüdistada kõiki inimesi mõtlemises – pakun, et aistingud

Kas Eurovision on tõsine üritus või naljategemine?

siim jõgis

Eile õhtul sai Ukraina pealinnas Kiievis alguse igakevadine trall Eurovisioni ümber. Esmalt kaks poolfinaali ja seejärel laupäeval finaaliõhtu. Kas tegemist on tõsise lauluvõistluse, naljategemise või tagatubades poliitika ajamisega? Üks poliitiline skandaal juba tänavust Eurovisioni raputas. Ja see on otseselt seotud

Raplamaa Sõnumite juhtkirja jälgedes

3. mai RS-i juhtkiri tuletas meile jälle kord meelde Eesti riigi juhtide rahakasutuse ehk investeerimise kaootilisust ja pahatihti ka lihtlabast raiskamist. Olen samuti seda meelt, et riik enne teeb ja siis mõtleb. Olen ajakirjanikega põhimõtteliselt nõus. Lisaks RS-is väljatoodule võiks

Kuidas aidata iseennast

Aina enam ilmub eneseabi- ja esoteerikaraamatuid, mis aitavad ennast paremini tundma õppida. Õpetatakse erinevaid tehnikaid, mille eesmärk on viia inimene paremasse kontakti iseendaga. Pakkumiste rohkus võtab silme eest kirjuks. Ei teagi, on siis tänapäeva inimene iseendaga niivõrd kontaktist väljas, et

Ajateenistus kui esmane lahendus NEET-noormeestele

siim jõgis

Üks tõsisemaid probleeme, mis Eesti riigil lähimatel aastakümnetel ees seisab, on rahvastiku vananemine. See tähendab, et aina väiksem tööjõuline ja -ealine elanikkond peab toime tulema nii riigi ülalpidamise kui ka pensionide maksmisega. See on üks põhjus, miks Taavi Rõivase teises

Nimedel on tähendus, nimi mõjutab kandjat

Juune holvandus

Tutvusin hiljuti toreda perekonnaga, kus kasvas neli poega. Juku, Juss, Jaan ja kõige nooremale oli nimeks pandud Juhan. Naeratasin tahtmatult. Aga viiendale, kas talle panete nimeks Johannes? Ema ja isa naeratasid samuti rõõmsalt. „Kust sa ära aimasid? Meil on nimi

Üks küsimus: Miks te astusite tagasi Rapla vallavolikogu saadiku kohalt?

Vastab Jaak Karp: Osutusin volikogusse valituks viimastel valimistel 2013. aastal ja esitasin avalduse volikogust lahkumiseks eelmisel kuul. Põhiline põhjus lahkumiseks oli soov minu persoon ja korvpall kohalikust poliitikast distantseerida. Minu arvates on volikokku kandideerimisel mõtet, kui sul on mingi teema,

Rahvale valetamise teadus / valetamise seadus

metsallik

Tahan teile kirjutada looduse täiuslikkuse, terviklikkuse olulisusest, millest ei tohi inimkonda välja rebida, eraldada. Puud tulid siia enne inimest, teda hoidma ja kaitsma. Loodus oma mitmekesisuses on kui kalliskivi; kui ta katki teha – liigirikkus hävitada, siis ta kaotab elujõu/täiuslikkuse.

Väärtustame oma inimesi

Emadepäev ei ole enam kaugel ja seega on päris sobiv aeg arutleda teemal, kes on ema. Ma usun, et siinkohal leiaksid kõik inimesed kohe ühise keele – ema on see, kellel on laps. Emaks saad hetkel, mil oled saanud lapse

Eesti mets on Eesti Nokia

Eesti on ikka ja jälle otsinud oma Nokiat, mis teeks meid ratsa rikkaks ja tooks lõpuks head ajad ka meite maadele. Tundub, et nüüd on see leitud – Eesti mets! Eestlased on alati olnud üks metsarahvas ja oma metsa üle

„Demokraatlik“ noa selga löömine

mariliis vest

Ajakirjanikul ei ole lubatud uudis- ja probleemlugude kirjutamisel võtta isiklikku seisukohta. See tähendab, olla ühele või teisele poole kallutatud. Õnneks eksisteerib arvamusrubriik, kus saab selle, mis mõne loo puhul südamele jäänud, ka välja öelda. Seoses tööga olen osalenud nii mitmelgi