Märksõna Arhiiv: haldusreform

Kui on valida, tähistaks pigem pulmi

Siim Jõgis / foto: Aare Hindremäe. Milleks valida matused, kui saab pidada pulmi? Mitmed oma tegevuse lõpetanud Eesti vallad on pidanud matuseid, aga Juurus valiti teistsugune lähenemine. Seal peeti reede, 5. jaanuari õhtul pulmapidu “Paneme Juuru valla “mehele””. Pruutpaariks olid

Nüüd siis uut moodi

Heiki Hepner, ROLi juhatuse esimees, Kohila vallavanem / foto: Siim Solman. Nüüd siis on endisest kümnest Raplamaa vallast neli alles. Rapla vald, mis ennegi oli suurim omavalitsus, kasvas veel kolme naabervalla võrra. Kehtna ja Märjamaa vallaga ühines kummagagi üks ja

Maakonnas võiks olla oma mõttekoda

tõnis tõnisson

Tõnis Tõnisson Lõppev aasta jääb Eesti ajalooraamatutes kandma haldusreformi aasta nime. Nagu näiteks 1938. aasta, mida seni oleme meenutanud, kui jutuks tuleb Eesti riigi halduskorraldus. Tulevikus hakatakse ilmselt teemat üles võttes sagedamini viitama just 2017. aastale. Muidugi oleks mõistlik, kui

Kuidas Rapla maakond saab alguse Türi valla territooriumil

Siim Jõgis / foto: Siim Solman. Värskelt haldusreformi käigus loodud kohalikel Eesti omavalitsustel seisab praegu ees selge ülesanne – maan­teede ääres asuvad valdade sildid tuleb tõsta õigesse kohta. Rapla maakonnas peab selle probleemiga kõige suuremas mahus tegelema Rapla vald, kes

FOTOD: Tamsi ja Vaopere: Kaiu külad Harjumaa põues

Mariliis Vest / fotod: Siim  Solman Tamsi ja Vaopere on Kaiu valla külad, mis paiknevad kiviviske kaugusel Rapla- ja Harjumaa piirist. Märtsis avaldas mõlema paiga osa elanikke soovi liituda Kose vallaga. Tamsi on meile fotograafiga mõneti tuttav paik. Käisime seal

Enamik kaduvaid omavalitsusi on otsustanud saada osavallaks

Mariliis Vest / foto: Siim Solman. Enam pole kaugel aeg, kui kogu Eestis moodustatakse mitme omavalitsuse ühinemise teel uued suured vallad. Volikogudes käivad praegu pingelised arutelud, sest tuleb otsustada, kas uuest aastast jätkatakse osavallana või mitte. Kaiu vallavolikogu esimehe Sirje

Varjujäämise tähelepanek

Mida lähemale haldusreformi jõustumine jõuab, seda rohkem tekib mitmesuguseid tähelepanekuid tulevaste muutuste osas. Viimase kuu aja sündmustele mõeldes olen nii mõnelgi korral endalt küsinud – aga kuidas edasi? Kahjuks ei ole tegemist olnud üldsegi mitte positiivsete tähelepanekutega. Pähe tulnud küsimused

Maavalitsuse ülesannete ülemineku otsustavad praegused volikogud

Teatavasti sulgevad 2018. aasta 1. jaanuarist oma uksed kõik Eesti viisteist maavalitsust. Seetõttu on üles kerkinud küsimus, kes nende senised sisult omavalitsuslikud ülesanded üle võtavad. Eelmisel kolmapäeval, 14. juunil võttis Riigikogu vastu seadusepaketi, mille järgi langetavad omavalitsuste ühiselt täidetavate ülesannete

Valitsus otsustas, et Juuru sundühendatakse

Täna kinnitas valitsus haldusterritoriaalse korralduse muudatused, mis puudutas ühtlasi valitsuse poolt varem tehtud ettepanekut sundühendada Juuru vald Rapla, Raikküla ja Kaiu vallaga. Vaatamata sellele, et Juuru esitas 15. mail omapoolsed seisukohad sundühendamise vastu, jõuti valitsuse istungil täna siiski otsuseni, et

Kehtnakandit ei tulegi, Järvakandi leppis Kehtna nimega

Haldusreformi käigus Kehtnast ja Järvakandist moodustatava uue valla nimeks saab Kehtna. Esialgu otsustasid ühinevad vallad, et uueks nimeks võiks võtta Kehtnakandi, sest siis oleks esindatud elemendid mõlemast nimest. Valitsusele see variant ei sobinud ning vabariikliku kohanimenõukogu soovitusel määrati valla nimeks

Juurulased ei pooldanud Rapla vallaga ühinemist

21. ja 22. mail viis Rapla maavalitsus Juuru vallas läbi elanike küsitluse seoses Vabariigi Valitsuselt saadud ettepanekuga moodustada Juuru, Kaiu, Raikküla ja Rapla valla ühendamise teel uus Rapla vald. Enamik Juuru inimesi ettepanekut ei toetanud. Juuru valla elanikelt küsiti teist

Juuru esitas Vabariigi Valitsusele oma seisukohad

Esmaspäeval oli tärmin, mil haldusreformi seaduse (HRS) järgi oli kohalikul omavalitsusüksusel õigus esitada arvamus Vabariigi Valitsuse sundliitmise ettepaneku kohta. Juuru vald saatis oma argumendid teele. Veebruaris esitas rahanduministeerium arvamuse, mille kohaselt moodustuks pärast 2017. aasta KOV volikogu valimisi Juuru, Kaiu,

Haldusreform ja raamatukogud

Raamatukogudes saab laenata raamatuid ja ajakirju, lugeda värskeid lehti, koguda andmeid uurimistöö jaoks, seal on avalikud internetipunktid jne. Raamatukogud on kohalikud infokeskused, seal on postipunktid, külakeskused ja paljudes kohtades on nad kujunenud tõelisteks kogukonnakeskusteks. Milliseks kujuneb aga raamatukoguvõrk pärast haldusreformi,

Rapla ühinemisgrupis on keeruline seis

Eelmise aasta detsembris said allkirjad paberile ja siis tundus asi selge – Rapla, Kaiu ja Raikküla vald ühinevad pärast haldusreformi läbiviimist uueks Rapla vallaks. Nüüd on seis selline, et kuigi kolme omavalitsuse esindajad käivad igal nädalal regulaarselt laua taga ühinemisega

Kõik maakonna üldhooldekodud on elujõulised

Seoses haldusreformi ja Raplasse rajatava uue hooldekeskusega uuris Raplamaa Sõnumid, milline võiks olla kõigi valdade üldhooldekodude tulevik lähiaastatel. Rapla hooldekeskus Rapla hooldekeskuse juhataja Anne-Ly Pedaja sõnul on Raplas 50 hooldekodu teenuse kohta, mis on kõik täidetud. Inimesed on järjekorras ning

Maavalitsuse ülesannete ülevõtmine tekitab nõutust, sest rahastamise osas puudub selgus

Uuel aastal tuleb suurematele ja väidetavalt võimekamatele omavalitsustele (omavalitsusliitudele) juurde ülesandeid, mida seni täitsid maavalitsused. Küsimus on, kes on need inimesed või ühendused, kes hakkavad neid ülesandeid täitma ja kust tuleb selleks raha. Olukorras, kus veel ei tea, milliste hoiakute

Juuru valla seitse küla on olemuslikult juba Kohilaga liitunud

1. märtsil esitasid Juuru valla seitse küla taotluse algatada külade Juuru valla kosseisust Kohila valla koosseisu üleandmine. Otsuse, kas külad antakse Kohilale üle või mitte, teeb Juuru vallavolikogu korralisel istungil 23. märtsil. Raplamaa Sõnumid käis nendes külades kohal ja suhtles

Juuru valla seitse küla soovivad liikuda Kohilasse

1. märtsil esitasid Juuru valla seitse küla taotluse algatada külade Juuru valla koosseisust Kohila valla koosseisu üleandmine. Sellekohase otsuse teeb volikogu märtsikuu istungil. Järlepa, Jaluse, Kalda, Lõiuse, Mahtra, Pirgu ja Sadala on need külad, kes esitasid Juuru vallavolikogule taotluse Kohila

Juuru ja Kohila jätkavad ühinemisläbirääkimisi

Juuru valla rahvaküsitlusel selgus, et rahvas tahab ühineda Kohila vallaga, mitte Raplaga, kellega valitsus on ta võtnud nõuks sundliita. Juuru vallas viidi pühapäeval, 12. veebruaril läbi rahvaküsitlus, kus osales 40,1 protsenti valimisõiguslikest kodanikest, kellest omakorda 63,17 protsenti toetas ühinemist Kohila

Järvakandi ootab ministri vastust valla nime osas

Kehtna või Kehtnakandi? Kumb nimi sobiks paremini uuele vallale, mis haldusreformi käigus moodustatakse praegustest Kehtna ja Järvakandi vallast? Eesti valitsus langetas juba mõned nädalad tagasi otsuse, et uue omavalitsuse nimeks saab Kehtna, kuid Järvakandi vallajuhtidele see variant ei sobi. Oma

Minister: Valitsus toetab Juuru ühendamist Raplaga

Viimastel nädalatel on Rapla maakonnas visiidil käinud mitmed kõrged poliitikud. Otsa tegi lahti Riigikogu esimese asespiikri Enn Eesmaa visiit kaks ja pool nädalat tagasi. Sellele järgnes president Kersti Kaljulaidi külaskäik ning kolmanda kõrge külalisena väisas meie maakonda eelmisel nädalal riigihalduse

Valitsus lükkas Kehtnakandi kõrvale ja nimetas uue valla Kehtnaks

Teisipäeva, 31. jaanuari õhtul kinnitas valitsus kõigi seitsme kohanimevaidlusega liitvalla nimed ja ühinemisotsused. Nende seas oli ka Kehtna ja Järvakandi ühinemine, kes soovisid mõlemad saada uue omavalitsuse nimeks Kehtnakandi. Valitsus lükkas selle variandi kõrvale ning otsustas, et loodava liitvalla nimeks

Kehtna ja Järvakandi jäid kindlaks Kehtnakandi nimele

Kui Kehtna ja Järvakandi vald sõlmisid haldusreformi kontekstis ühinemislepingu, lepiti kokku, et uue omavalitsuse nimeks saab Kehtnakandi. Seda nime eelistasid Hiie ja Kõnnu ees ka elanike küsitlusel osalenud inimesed mõlemas vallas. Küll aga leidis haldusreformi nimekomisjon, et Kehtnakandi ei ole

Minister lubab ka praegusi ühinemisläbirääkimisi arvesse võtta

Riigikohus tegi otsuse haldusreformi seaduse kohta liiga hilja, praegu käivaid liitumisläbirääkimisi võetakse samuti arvesse, aga kuidas, seda on vara öelda, märkis riigihalduse minister Mihhail Korb. Haldusreformi seadus näeb ette, et ühinemislepingud tuli omavalitsustel sõlmida ja sellele eelnevad protseduurid läbi teha