Märksõna Arhiiv: järvakandi

Kehtna kunstide kool laieneb Järvakanti

Kehtna ja Järvakandi valla ühinemise käigus avab Kehtna kunstide kool Järvakandis oma filiaali. Õppetööd plaanitakse alustada juba esimesel septembril. Filiaali avamise mõte oli Järvakandi kooli initsiatiiv, ütles Kehtna kunstide kooli direktor Anne Ummalas. Juba pikka aega on Ummalase sõnul Järvakandi

Ühinemine Kehtnaga Järvakandi vallavanema diktaadi all

Täpsustused  28.12.2016 Raplamaa Sõnumites ilmunud loole „Järvakandi volikogu langetas otsuse Kehtna kasuks“ Tunnistan, et 10.-11. detsembri rahvahääletuse tulemused olid osavõtjate ja Kehtnale „EI“ ütlejate arvult tagasihoidlikud. Selge „EI“ öeldi Kehtnale rahvaalgatuslikul allkirjade kogumisel selle aasta oktoobris, kus ühinemisele Kehtnaga anti

Järvakandi rahvakoosolek kujunes elavaks

Esmaspäeva, 14. novembri õhtul oli Järvakandi kultuurihallis väga selgesti tunda, kui oluliseks peavad kohalikud inimesed haldusreformiga seotud küsimusi. Toimus esimene rahvakoosolek, kus tutvustati valminud ühinemislepingut Kehtna vallaga. Ei saa küll öelda, et kohal oleks olnud saalitäis rahvast, kuid tublisti üle

Jerwencato uus tulemine

Tegusate inimeste teod räägivad enda eest, seda enam, kui tulemused on käega katsutavad ja suuga matsutavad. Ühe tubli teo tulemusel avas oktoobrikuu viimasel päeval Järvakandi (ajaloolise nimega Jerwencato) alevi keskel uksed uus kehakinnituskoht Jerwencato Bistro. Ellukutsujaks noor ja tarmukas Mikk

Järvakandis koguti ligikaudu 400 allkirja Raplaga liitumise poolt

Haldusterritoriaalne reform kütab jätkuvalt kirgi ning seda eriti teravalt Järvakandis. Samal ajal kui kohalik vallavolikogu arutas koos Kehtna kolleegidega võimalikku liitumislepingut, esitles Järvakandi volikogu liige Enno Alliksaar ligikaudu 400 kogutud allkirja, mis on antud Raplaga liitumise poolt. Vallavanem Mart Järviku

Diplomaadid tutvusid Järvakandis klaasipuhumisega

Igati väärikas seltskond välisriikide suursaadikuid ja diplomaate külastas neljapäeva, 15. septembri ennelõunal Järvakandi klaasimuuseumi. Tegemist oli iga-aastase maaeluministeeriumi ringkäiguga, kus diplomaatiline korpus sai tutvuda Eesti eluga väljaspool pealinna. Ürituse korraldaja Ruve Šank selgitas, et tänavuse väljasõidu idee oli diplomaatidele näidata,

Kolm küla Raplamaa lõunapiiril

küla

Kui satute metsa vahel sõites ringteele, mille keset ehib lillepeenar, siis olete jõudnud Nõlva külla. See on kaugeim kolmest Järvakandi ümbruse külast, teised on Ahekõnnu ja Selja, omanäolised nemadki. Kilomeeter kuni viis Järvakandi alevisse, üle kahekümne vallakeskusesse Kehtnasse, sealjuures ilma

Järvakandi basseini hiilgeaega meenutavad rohtukasvanud varemed

järvakandi

Klaasitehase kõrval oli aastakümneid üheks Järvakandi sümboliks eelsoojendatud veega bassein. Nooremad inimesed ei pruugi seda enam mäletada, kuid kolm-neli aastakümmet tagasi oli tegemist erakordse basseiniga mitte ainult Rapla rajoonis, vaid terves Eestis. Ujula rajamise idee Järvakandi Tehaste kontori taga asuvasse

Tervist, lugupeetud lugejad! 

pärgament

Novembri algusest kuni jaanuari lõpuni kestnud aktiivne kogumiskampaania päädis 150% tulemusega. Nii nagu elus ikka, tuli ette ootamatusi ning üks asi tingis teise. Kuid siis ikkagi lõpliku tulemusena, koostöös teiega, head annetajad, on meil nüüd muuseumis väga vana, korralik ja

Järvakandi teeb läbirääkimiste alustamiseks ettepaneku Märjamaale ja Vändrale

järvkandi volikogu

Järvakandi vallavolikogu otsustas eelmisel kolmapäeval, 3. veebruaril teha ettepaneku alustada haldusreformi kontekstis läbirääkimisi Vändra ja Märjamaa vallale. Eriti just Märjamaa puhul ei tähenda see tingimata liitumist terve vallaga, vaid pigem on luubi all üksikute külade saatus, kelle jaoks Järvakandi on

Maareform valmistub lõpuspurdiks

Maareform

Raplamaal on maareformiga kõige kaugemale jõudnud Kaiu ja Vigala vald, mõlemal on pindalast katastrisse kantud üle 99 protsendi. Kõige aeglasem on olnud Järvakandi 81 protsendiga. “Meil ei ole majandusnõunikku praegu tööl, kes nende küsimustega tegeleks, aga loodame ta varsti leida,”

Järvakandi arutab haldusreformi teemat täna

järvakandi

Järvakandi vallavolikogu arutab tänasel istungil haldusreformiga seotud küsimusi. Volikogu aseesimees Katrin Anto ütles, et lõplikke otsuseid selle kohta oodata ei ole, kellega on Järvakandi valmis läbirääkimisi alustama. Õhus on mitu varianti, sest oma ettepaneku on Järvakandi saanud näiteks Raplalt. Ise

Kas Raplamaa on arenev või taandarenev maakond?

Seekordse vestlusringi ajendiks oli mõttekoja Praxis eelmise aasta lõpus ilmunud uuring („Perioodi 2007-2013 struktuurivahendite mõju regionaalarengule“), mille järeldus Rapla maakonna kohta oli selline: „Tulenevalt Tallinna lähedusest ei ole Raplamaa enda potentsiaali täiel määral ära kasutanud (turismimagnetid, muuseumid, ettevõtlusalad). Pealinna lähedus

Mart Järvik: „Sunniviisil Järvakandi ennast ühendada ei lase!“

Aasta alguses avaldame intervjuu Järvakandi vallavanema Mart Järvikuga, keda peaminister Taavi Rõivas on eravestluses nimetanud suurimaks takistuseks haldusreformi läbiviimisel. Kui peaksid Järvakandi lähituleviku ühte lausesse mahutama, kuidas see võiks kõlada? Selliseid asju, mis Järvakandi arengut otseselt puudutavad, on praegu isegi

FOTOD: Järvakandis avati Grossi pood

Reede, 18. detsembri hommikul kell kümme tegi Järvakandis uksed lahti uus Grossi toidukaupade pood. Huvi uue kaupluse vastu oli kohalike elanike seas suur, sest vabu parkimiskohti enne lõunat ei olnud ning müügisaal oli inimesi täis. Kella üheteistkümne paiku venisid järjekorrad

Kolm aasta paremat vibusportlast on Järvakandi Ilvesest

Eesti vibuliit autasustas 22. novembril Pärnu keskuses toimunud üritusel aasta paremaid vibu­sportlasi, treenereid ja meeskonnajuhte ning aasta jooksul Eesti tiitlivõistlusi korraldanud klubide juhte. Kõigepealt tänati tiitlivõistlusi korraldanud klubisid ning teiste seas anti tänukiri vibuklubi Järvakandi Ilves presidendile Raul Kivilole. Ilves

Järvakandis kerkib liivapesutehas

Järvakandis valmib klaasitehase juurde liivapesutehas, et klaasi valmistamiseks saaks liiva pesta kohapeal. Praegu veetakse AS-le O-I Production Estonia kuuluva klaasitehase jaoks pestud liiva kaugemalt – Lõuna-Eestist ja Soome jaoks toodetavate pudelite jaoks ka Soomest. Liivapesutehase karkass on püsti, sarikapidu peeti