3.8 C
Rapla
Neljapäev, 25 apr. 2024
ArvamusJUHTKIRI: Muuseum pilves

JUHTKIRI: Muuseum pilves

Virtuaalne muuseum, miks mitte, kõik on mõeldav ja tehtav! Ainult et alati tahaks teada, mis on eesmärk. Kui Rapla virtuaalmuuseum asutatakse selleks, et vaigistada neid, kes on olnud mures sellepärast, et kohalikku ajalugu tähistavaid esemeid, dokumente, fotosid ja mida kõike muud ei ole võimalik kusagile koondada ega hoiule paigutada, siis on see iseendast muidugi üks vinge projekt, aga…

Mitukümmend tuhat eurot niimoodi paigutada, et kaugelt vaadates oleks justkui mingi tegevus käima pandud, kuigi tegelikult ei ole midagi muutunud. ”See on ju geniaalne!” hüüataks kunagisest sotsialismileerist hästi tuntud elukunstnik Ostap Bender. Selles mõttes, et meil on küll uhke mälukeskus, aga esemed, pildid, dokumendid vedelevad endiselt jumal teab kus ja hävivad edasi.

Kui tegemist oleks virtuaalse näituseruumiga, kus maakonnas olemas olevad muuseumid saaksid oma kogudes ruumipuudusest tingitult aastakümneid seisvaid museaale näiteks mingi ühise loo jutustamiseks demonstreerida, siis võiks see tõesti väga vinge olla. Aga kui seda pilvepealset nurgakest hakatakse kasutama ainult selleks, et sinna paigutada pilte unikaalsetest esemetest ja koopiaid dokumentidest, mis võiksid tulevikus ajaloouurijatele rõõmu valmistada, kuid ümberpildistatud või skännitud esemeid ja dokumente hoiule ei võeta, siis tundub see kõik pigem asendustegevuse kui olemasoleva probleemi lahendamisena. Selle rahaga, mida kavatsetakse kulutada projekti väljatöötamiseks ja käivitamiseks, saaks oluliselt parandada ja avardada mõne olemasoleva muuseumi hoiutingimusi ning isegi ühe hoidlat haldava spetsialisti tööle võtta. Vähemalt tundub niimoodi kõrvalseisjale.

Projektil võiks jumet olla ka siis, kui pilvemuuseum tähendaks hoidlat, paari asjatundlikku töötajat ja virtuaalset ruumi kõige hoiulevõetu eksponeerimiseks.

Aga ettepandud kujul… Kuigi, nagu juba öeldud, sõltub kõik eesmärgist. Võib-olla ongi keegi kuskil otsustanud, et viimast kolmekümmet või viitkümmet Raplamaa aastat pole mõtet säilitada, sest siin ei ela ühtegi meeldejätmist väärivat inimest (kui mõni ongi olnud, siis, Jumalale tänu, on tal olnud oidu mujale kolida) ja siin pole Mahtra sõjast saadik ka midagi tähelepanuväärset korda saadetud, mida mäletada. Kui nii, siis on asi muidugi õige: hoiame jätkuvalt hoolega seda piskut, mis seostub paari eelmise sajandiga ja saab otsa nõukaajaga, kui niimoodi lihtlabaselt asjad kokku võtta.

3 KOMMENTAARID

Subscribe
Notify of
3 Kommentaari
Inline Feedbacks
Vaata kõiki kommentaare
Kalju
10. dets. 2020 14:16

Mõeldes sellele aastakümneid väldanud muuseumiloole meenub üks teine, veelgi vanem lugu.
Lisan pilvest pärit viite: https://et.wikipedia.org/wiki/Paabeli_torn
” …ja segagem seal nende keel, et nad üksteise keelt ei mõistaks!”
Pole sellegi taevani ulatuva muuseumi-linna ehitajatel õnnestunud üksteise keelt ära õppida. Aga teisalt – see linn jäi küll ehitamata, aga teisi linnu seal ju oli…

külamees
12. dets. 2020 07:15

Mida te halate:küsige võimulolijate käest elik EKREIKE peab vastama. Muidu on Hepner ja Saar igat Isamaa piuksatust valgustanud. Nüüd ei julge kirjatsurad isegi küsida.Isegi mitte Jaansonilt.

Murelik
12. dets. 2020 16:22
Vasta  külamees

Kui ma õigesti aru sain, siis küsiti vallavõimult. Kas Sulle on sellest vähe või?