Alu lähedal jalutab ringi rändega hilja peale jäänud toonekurg

Alu vahel on juba mõnda aega üks õnnetu üksik toonekurg ringi jalutanud. Vaatepilt ei olekski tähelepanuväärne, kui see ei leiaks aset obtoobri alguses. Teised linnu liigikaaslased võtsid oma teekonna talvitumiseks ette juba septembri esimeses pooles. Eile hommikul avanes üsnagi nukker vaatepilt. Maa oli esimest korda silmnähtavalt härmas ja inimesed tõmbasid sallid kaela. Alu tee ääres jalutas aga rahulikult keset seda härmatist toonekurg. Kaugelt tundus, et toonekure tervis on heas korras ja tundub, et ta saab ka lennata. Mis ometi siis takistab teda ära lendamast?
Keskkonnaameti looduskaitse bioloog Monika Laurits-Arro pakub, et kuna toonekurg nähtavalt vigastatud ei ole, on tõenäoliselt tegemist hilise pesapojaga, kes ei ole lihtsalt jõudnud endale piisavat rasvakihti kasvatada. „Tõenäosus, et ta minema lendab, on täiesti olemas, sest sügis on hästi soe olnud,“ arvab Laurits-Arro optimistlikult. Ilmade külmemaks minnes hakkab ka toitu nappima ja ehk lendab siis toonekurg minema.
Kui seda aga ei juhtu, siis näitab see lihtsalt paraku, et tegemist on nõrga isendiga. „Temast ei saagi asja,“ tõdeb Laurits-Arro. Loodusseadused on juba sedavõrd karmid, et nõrgad isendid lähevad looduse aineringesse.
Laurits-Arro räägib, et selliseid õnnetuid juhtumeid võib ka teiste lindude juures märgata. Toonekurg on lihtsalt suur lind ja jääb paremini silma.
Midagi toonekure heaks teha veel ei saa. Lendavat kõbusat lindu on pea võimatu kätte saada. Kui teda kätte ei saa, siis ei saa teda ka kuidagi aitada. Ainuke võimalus on, et kui lind jääb lõpuks väga nõrgaks, siis saab keskkonnaamet ta kinni püüda ja mõnda loomakeskusesse transportida.
Soojal talvel võivad toonekured lahtiste veekogude äärest toitu leida. Reeglina nad siinses kliimas aga talve vastu ei pea.
Loodame, et toonekurg kasvatab endale kiiresti hädavajaliku rasvakihi ja asub rändele. Laurits-Arro kinnitab, et kuigi põhiline ränne on möödas, on siiski üksikuid isendeid, kes veel oktoobri lõpus selle tee ette võtavad.

Loe pikemalt 7. oktoobri Raplamaa Sõnumitest
Katri Reinsalu

Samal teemal

Suurim erametsaomanik suudab konfliktideta majanda... Maakonna suurima era­metsaomaniku Metsamaahalduse AS-i Raplamaal asuvast valdusest ligikaudu viiendiku moodustab looduskaitsealune maa, mõnikord ostab...
Kõnnumaa looduskaitseala eelnõusse laekus 15 ette... Kõnnumaa looduskaitseala kaitse-eeskirja eelnõusse ettepanekute tegijad soovivad Loosalu järvel paadiga sõita, väljaspool teid mootorsaaniga liikuda v...
Kõnnumaa kaitse-eeskirja eelnõusse saab muudatuset... Kõnnumaa looduskaitseala uus kaitse-eeskiri keelab ära paadisõidu Loosalu järvel ja piirab ehitiste, sealhulgas laudteede rajamist. Praegu on tegu ...