Haldusreformi seaduse eelnõu läks avalikule kooskõlastusringile

Jõulu eel saatis riigihalduse minister Arto Aas ettevalmistatava haldusreformi seaduse eelnõu avalikule kooskõlastusringile. Eelnõu on igale huvilisele kättesaadav eelnõude infosüsteemis ja rahandusministeeriumi kodulehel.

Eelnõu kohaselt teeb valitsus ettepaneku ühinemiseks neile omavalitsustele, kes ei vasta 2017. aasta 1. jaanuariks 5000 elaniku miinimumkriteeriumile. Nii vabatahtlikud kui ka valitsuse algatatud ühinemised jõustuvad ühe korraga 2017. aasta oktoobris toimuvate kohalike omavalitsuste valimistega.
Omaalgatuslikult ühinenud ja kriteeriumile vastavale uuele kohalikule omavalitsusele lubatakse eelnõuga riigi poolt ühe elaniku kohta sada eurot. Piiranguga, et see ei ole rohkem kui 800 000 eurot ja vähem kui 300 000 eurot ühe ühineva omavalitsuse kohta. Samas on riigihalduse minister teinud valitsusele ettepaneku maksta ühekordse boonusena lisaks veel 250 000 eurot omavalitsusele, kus ühinemise tulemusena elab vähemalt 11 000 elanikku või ühinemine hõlmab tervet maakonda.
Samas tuleb tõdeda, et aega järgmise aasta 1. oktoobrini pole palju enam jäänud. Valminud eelnõusse on ka kirja pandud, et viimane võimalik hetk ühinemisläbirääkimisi alustada on just 1. oktoober 2016. Sealt edasi alustab riik vabatahtlikest liitumistest eemale jäänud omavalitsuste sundühendamise protsessi.
Eelnõu kooskõlastamisringile saadetud pressiteates on vahendatud riigihalduse ministri sõnu, kus ta selgitab, et kõneks olev haldusreformi seaduse eelnõu on alles esimene etapp omavalitsuste töö kaasajastamisel. „Omavalitsuste ühinemisele lisaks soovitakse uuendada ka omavalitsuste rahastamist ja töökorraldust ning soodustada strateegilist koostööd. Oleme juba ka valminud eelnõus näinud ette osavallakogu loomise võimalust kui täiendavat sisemist demokraatiat soodustavat abivahendit,“ on Aas ütelnud.
Riigihaldusministrile teadaolevalt on juba praeguse seisuga alustatud ühinemisläbirääkimisi enam kui 20 piirkonnas, mis hõlmab kokku üle saja omavalitsuse. „See näitab, et omavalitsuste juhtimises ja korralduses on soov muutusteks,“ on minister nentinud. Paraku on mitmed haldusala asjatundjad viidanud sellele, et valminud eelnõu keskendub vaid omavalitsuste liitmisele, jättes tegeliku reformi ja oodatud muutused kirjeldamata.

KOMMENTAARID:

Kogu reformist on saanud üks number – naljanumber

Priit Kärsna, Vigala vallavanem: Varem lubati omavalitsustele, et reformiseaduse eelnõus kirjeldatakse, missugune on võimekas omavalitsus ja seejärel on omavalitsustel võimalik pakkuda välja lahendused, kuidas võimekateks omavalitsusteks saadakse. Nüüd võime aga seaduseelnõust lugeda, et ainus kriteerium on elanike arv.

Kohapeal sündinud kokkulepped on enam väärt kui käsukorras taganttõukamine

Jüri Võigemast, Rapla vallavolikogu liige, volikogu eelarve- ja arengukomisjoni esimees: Eelnõu võib meeldida või mitte meeldida, kuid igal juhul on ülim aeg eelnõus pakutud mõttekäigud arutlemiseks ette võtta ja endalt küsida – millised mõtted meil endil seoses selle protsessiga tekivad?

Raplamaa Sõnumid
Loe pikemalt 31. detsembri Raplamaa Sõnumitest

Samal teemal

Maavalitsuse ülesannete ülemineku otsustavad praeg... Teatavasti sulgevad 2018. aasta 1. jaanuarist oma uksed kõik Eesti viisteist maavalitsust. Seetõttu on üles kerkinud küsimus, kes nende senised sisult...
Valitsus otsustas, et Juuru sundühendatakse Täna kinnitas valitsus haldusterritoriaalse korralduse muudatused, mis puudutas ühtlasi valitsuse poolt varem tehtud ettepanekut sundühendada Juuru va...
Kehtnakandit ei tulegi, Järvakandi leppis Kehtna ... Haldusreformi käigus Kehtnast ja Järvakandist moodustatava uue valla nimeks saab Kehtna. Esialgu otsustasid ühinevad vallad, et uueks nimeks võiks ...