Kohila Mõisakool tähistas kolmandat sünnipäeva

Kolm aastat tagasi avas Kohilas uksed Rapla maakonna esimene erakool, mille nimeks sai Mõisakool. Tähtsale sünnipäevale olid kohale tulnud nii kooli- kui vallavalitsuse töötajad ja lapsevanemad. Sünnipäeva hommikut alustati varakult – esimese klassi õpilased valmistasid koos õpetajatega sünnipäevatordi ning käis hoogne pildistamine. Edasi seati sammud õigeusu kiriku poole, sest just samal päeval tähistati seal Jumalaema Kaitsmise püha.
Mõisaelule omaselt olid neljapäevasel pidulikul kuid kodusel aktusel koolitöötajad selga pannud mõisaproua kleidid. Sünnipäevaõhtut alustasid aga tähtsamad tegelased – õpilased, kes esitasid üheskoos mitu laulu, millest ühes kõlasid sõnad toredast mõisakoolist. Järgnes ansambel nimega „Õnnis teadmatus“, kuhu kuulusid mõisakooli endised ja praegused õpetajad.
Pärast kontserti oli aeg õnnitlusteks. Lapsevanemate esindaja andis koolile üle nende oma isikliku Eesti lipu, mida neil varem polnud. Kohila vallavanem Heiki Hepner kinkis kasvueas olevale õppeasutusele puuviljade näol vitamiine. Lisakingitusena korraldas vald sünnipäevanädalal koolile kaks uut liiklusmärki, mis sealse liikluse turvalisemaks muudavad. Mõisa ees, tall-tõllakuuri poolsel sõiduteel on nüüd kiirusepiiranguks 20km/h ning märk „Lapsed teel“.
Mõisakooli direktor Anu Nigesen rääkis, et iga aasta on mõisakoolile toonud kaasa midagi uut. Kui esimesel sügisel askeldas majas 18 last ja mõned õpetajad, siis sel aastal on lapsi juba 67 ning õpetajaid 13. Koolil on välja kujunenud oma traditsioonid nagu hommikused kättpidi tervitused, nädalaalguse kogunemised, ühised sünnipäevalaulmised ning kirikukalendri tähtpäevade tähistamised. Kooli kasvamise jõud sõltub Nigeseni sõnul eelkõige perede usaldusest ning omalt poolt püüavad nad igal päeval teha pingutusi selleks, et selline veendumus püsiks. Küsimusele, kas praeguseks on koolis kõik paika loksunud, vastas ta: „Kui peaks ütlema, et kõik on paika loksunud, siis on see märk enesega rahulolust, aga seda ei tohiks juhtuda – elu esitab igal hetkel uusi väljakutseid!“
Heiki Hepneri sõnul rikastab iga kool, kaasa arvatud Kohila Mõisakool, valla elu ja loob täiendavaid võimalusi elanikele. „Kohila Mõisakool peab kristlikke väärtusi väga oluliseks ja nende väärtuste omaks võtmist, arvestamist ei ole tänases ühiskonnas kahjuks üleliia,“ rääkis vallavanem. Kooli jätkusuutlikkust näitab tema sõnul aeg, kuid Kohila vallas lapsi hetkel jätkub ning mõisakool kui erakool peaks vaatama valla piiridest kaugemale.
Vallavanem ütles, et kuigi ta hindab mõisakooli väga kõrgelt, ei tähenda see, et ta saaks mõlemat valla kooli võrdselt toetada. „Kohila gümnaasium on munitsipaalkool ja ta peab kõigile valla õpilastele võimaldama hea hariduse saamist. Rõhutan siin sõna kõigile õpilastele. Mõisakoolil on võimalik olla märksa paindlikum. Hea munitsipaalkool peab olema ja kui sellele lisandub veel hea erakool, siis näitab see kindlasti ühe omavalitsuse tugevust,” rääkis vallavanem.
Kohila Mõisakool loodi vanemate initsiatiivil ning avati 2013.aastal ühe esimese klassiga. Kool plaanib kasvada täiemahuliseks põhikooliks 9 aasta jooksul – igal aastal võetakse vastu uued esimesed klassid.

Loe pikemalt 7. oktoobri Raplamaa Sõnumitest
Mariliis Vest

Samal teemal

Esimese ettepaneku tegija võib jääda raha ja ühin... Kuigi Kohila vald tegi naabritele ühinemisettepaneku varem kui keegi teine maakonnas, jääb ta rahandusministeeriumi kinnituse kohaselt nüüd ühinemisto...
Maavanem lükkas Kohila Rail Balticu ettepanekud en... Kohila vald pakub endiselt Rail Balticu planeerijaile oma abi, et selgitada välja, kui palju elanikke raudtee ehitusele tegelikult ette jääb. Planeeri...
Rail Baltic jätab Raplamaal suurulukitele seitse ü... Vivika Veski Raplamaal hakkavad suurulukid planeeringu järgi üle Rail Balticu raudtee pääsema seitsmes kohas, neist kuues ökodukti kaudu, osa loodu...