Päästeamet korraldab sündmuste juhtimise Raplamaal ümber

Kuu lõpust korraldab päästeamet oma töö juhtimise osaliselt ümber. Nimelt lõpetavad töö nelja paiga operatiivkorrapidajad. Lisaks Jõgevale, Narvale ja Valgale on nimekirjas ka Rapla, kus peab uue ametikoha leidma viis inimest. Operatiivkorrapidaja ülesandeks on juhtida piirkonna suuremaid päästesündmusi. Suuremad sündmused vajavad rohkem ressurssi ning seetõttu ka kõrgemat päästetööde juhtimise tasandit.
„Korrapidamisgruppide töö ümberkorralduse on tinginud eelkõige asjaolu, et kümne aastaga on päästesündmuste arv Eestis vähenenud kaks korda ja operatiivkorrapidajate päästesündmuse juhtimisalane töökoormus on vähenenud,“ selgitas ümberkorralduse põhjusi Päästeameti peadirektori asetäitja Tauno Suurkivi.
Operatiivkorrapidamise süsteem nelja grupi lõpetamise tõttu sisuliselt ei muutu. Jätkatakse samadel alustel, kuid lihtsalt väiksemate operatiivkorrapidajate gruppidega. Töö lõpetavate gruppide ülesanded jagatakse ära komandode meeskonnavanemate ja naaberpiirkondade operatiivkorrapidajate vahel.
„Meeskonnavanema ülesanne on tegeleda päästesündmuste juhtimisega väiksematel sündmustel kogu sündmuse vältel ja suurematel sündmustel kuni operatiivkorrapidaja kohalejõudmiseni. Meeskonnavanemate ülesan­ded jäävad ka edaspidi selli­seks, aga kuna Raplasse jõuab järgmise juhtimistasandi korrapidaja edaspidi paraku hiljem, siis tuleb meeskonnavanematel sündmuse juhtimisega tegeleda ka suurematel sündmustel pikemalt,“ ütles Lääne päästekeskuse juht Ivar Kaldasaun.
Kaldasaun toonitab meeskonnavanemate olulist rolli sündmuste juures. Meeskonnavanem on sündmusel esimesena kohal ning tunneb kõige paremini kohalikke olusid, veevõtu kohti. Ta lisas, et juhtimisprintsiibid ja vahendid on erinevates piirkondades samad. „Igale päästesündmusele reageerib alati lähim vaba päästeressurss: päästemeeskonnad ja/või operatiivkorrapidaja ja see jääb ka nii peale ümberkorraldust,“ ütles Kaldasaun. Lihtsalt tulevikus reageerib Rapla maakonnas toimuvatele suurematele sündmustele kas Tallinna, Paide, Haapsalu või Pärnu operatiivkorrapidaja. „Operatiivkorrapidaja hoiab end sündmuse info ja aren­gutega raadioside teel pidevalt kursis, ent sündmuskohale saabumise aeg on varasemaga võrreldes pikem,“ lisas Kaldasaun.
Nagu eelpool mainitud, siis Raplamaal lõpetavas korrapidamisgrupis on viis operatiivkorrapidaja ametikohta. Kaldasaun kinnitas, et kõigile meestele pakutakse võimalust Päästeametis jätkata ja võimalusel ka enda piirkonnas. „Täna on läbirääkimised ametikohtade osas veel käimas, aga püüame asutuse poolt võimalikult palju arvestada nii töötajate väljakutsete kui töökorralduslike eelistustega. Töötajatele, kel huvi jätkata graafikuga tööl käimist, võimaldame jätkata meeskonnavanema ametikohal ja teistega on käimas läbirääkimised komandopealiku ja peaspetsialistide ametikohtadel jätkamise osas,“ ütles Kaldasaun.
Vahendid, mis korrapidamisgruppide lõpetamisel vabanevad, suunatakse päästekomandodes esmatasandi juhtimisvõimekuse parandamisse ning demineeri­mistööde valdkonda, et tagada parem valmisolek demineerimissündmustele reageeri­miseks, kus väljakutsete arv on pidevas pikaajalises kasvutrendis.

Katri Reinsalu

Samal teemal

FOTOD: Tulekahju Kehtna vallas, Lellapere külas Täna (29.apr) öösel vastu laupäeva tuli teade, et Kehtna vallas, Lellapere külas põleb lahtise leegiga kõrvalhoone. Päästjate kohale jõudes selgus, et...
Kodilas põles väetisehoidla Täna öösel kell 4.08 teatati päästeametile, et Rapla vallas Kodila külas põleb väetisehoidlas diislimahutist välja voolanud kütus. Lõuna päästekesk...
Päästeamet: Kevade algust tähistab tuleohtliku aja... Kevade ja ilusate ilmade saabudes on järsult tõusnud maastikutulekahjude arv (metsa- ja maastikutulekahjude üldarv märtsis oli 133, samas kui aprillik...