Uuendatud: Vana-Vigala mõisa valitsejamaja taastamine on olnud nauditav töö

 

Muinsuskaitseamet tähistas oma 23. sünnipäeva 14. oktoobril tunnustusüritusega, kus hoolsa pärandi omaniku auhinna pälvis Jüri Raud, kes Vana-Vigala mõisa valitsejamaja omanikuna on aastate jooksul etapi viisi ja heal tasemel oma maja korrastanud.

Jüri ajaloohuvi oli ajendiks, miks ta otsustas valitsejamaja 2000. aastate alguses soetada. Maja taastamine on algusest peale olnud hobiprojekt. Kaasatud on kogu pere, paljude tööde juures on aidanud ka lapsepõlvesõbrad, endised koolivennad. Jüri ütles, et tähtaja survet taastamistöödel ei ole, seetõttu saab töid teha tasapisi, vastavalt ressurssidele ja rõhudes eelkõige kvaliteedile.
Kuna soetamise ajal oli hoone pikalt elaniketa olnud, avanes alguses trööstitu pilt – katus lasi läbi, keldrikorrusel olid varingud. Praeguseks on saavutatud olukord, kus otsest varinguohtu enam kuskil ei ole. Järgmise aasta plaan on tegeleda põhiliselt projekteerimise ja avariiliste piirkondade tehniliste lahenduste väljatöötamisega.
Hoone varasemast ajaloost väga palju teada pole. Kõige varasem teadaolev allikas on 1768. a kaart, kus selles kohas on maja juba peale märgitud. Praeguses hoones on algupärast säilinud vähe, ilmselt vaid osa keldrikorrusest. Sellele viitavad muuhulgas keldrikorrusel paiknevad vana kütmissüsteemi reliktid – paekiviseintes kulgev kanalistik. Osa eksperte on arvanud, et tegemist on hüpokaustiga – keskaegse keskküttesüsteemiga, kust spetsiaalsete õhukanalite kaudu juhiti soe õhk eluruumidesse laiali. Maja esimene korrus on ehitatud savitellisest, ilmselt 19. saj II poolel.
Tugevasti kannatada sai valitsejamaja 1905. a revolutsiooni ajal, mil see süüdati ja alles jäid vaid kivimüürid. Seda on detailsemalt kirjeldanud kohalik kirjamees ja ajaloolane Mihkel Aitsam. Tema andmetel oli valitsejamaja põletamise taga üks teomees, kellel olnud tüli mõisavalitsejaga.
Hoone taastati, kuid selle kasutusfunktsioon muutus – sellest sai mõisatööliste elamu. Sellisena kasutati maja kuni Eesti iseseisvumiseni, misjärel elasid majas põhiliselt kohaliku põllumajanduskooli õpetajate pered, samuti asus seal kauplus ja kutsekooli sõjanduse õppeklass. Keldrikorrusele paigaldati ilmselt II maailmasõja päevil elektrigeneraator, mis varustas elektriga ümberkaudseid majapidamisi.
Taasiseseisvumise järel jäi hoone tühjaks ja hakkas lagunema. Majja asus elama destruktiivne elanik – majavamm. Nii et selleks ajaks, kui Jüri selle hoone ostis, oli olukord päris hull. Esimesed aastad kulusid prahi väljaviskamisele ja vammi kahjustatud puidu põletamisele.
Järgnevatel aastatel kaasati töösse juba oma ala eksperdid. Nii andis väärt nõu majavammi tõrjel TTÜ professor Urve Kallavus, ehitustehnilist nõu EMÜ prof Tõnu Kesküla, Aleksander Danil ja Heino Uuetalu, arhitektuurses osas Jaan Jõgi. Hoone ajaloolise tausta avamisel on abiks olnud Artur Ümar. Hea koostöö kujunes välja muinsuskaitseameti vaneminspektorite Karen Klandorfi ja Mikk Mutsoga.
Ei saa muidugi mainimata jätta valitsejamaja põhilist ehitajat – OÜ-d Lantsel ja selle juhatajat Ants Hõimu, kelle tööde kõrget kvaliteeti on paljud asjatundjad tunnustanud. Kuni selleni välja, et tema tööd on käidud pildistamas sooviga neid fotosid õppematerjalina kasutada.
Huvitava faktina võib mainida, et selles valitsejamajas on lapsena elanud ka ajakirjanik Tiina Kaalep, kes on oma meenutustes öelnud, et tema kodukant oli väga maaliline, isegi poeetiline. “Elasime Vana-Vigala jõe ääres, uhkes vanas võlvkaartega majas, kus veel mõnikümmend aastat varem oli elanud mõisavalitseja pere. Aknast paistis kiire vooluga jõgi. Vaatasin lapsena sageli tundide kaupa jääminekut või teiselpool jõge asuvat karjamaad. See oli hea koht unistamiseks.”
Tulevikuvisioone valitsejamaja kasutuse suhtes on Jüril mitmeid. Peale selle, et valitsejamaja elumaja otstarvet täidab, on pakutud, et seal võiks asuda ka väike muuseum. Või siis võiks seal korraldada maalilaagreid kunstiõpilastele. Vigalas on kaunis loodus ja palju ilusaid vaateid, nii et jumet sellel ideel igatahes oleks.
Kellel juhtumisi on infot või pilte Vana-Vigala mõisa valitsemaja suhtes, siis Jüri Raud oleks väga tänulik, kui sellest Raplamaa Sõnumite toimetusele teada antakse. Igasugune uus info aitaks kaasa vana ja väärika hoone audentsele taastamisele.

Helerin Väronen / foto: Helerin Väronen

 

Samal teemal

Angerja linnuse konserveerimine jõuab järgmisesse ... Raplamaa vanimaks kiviehitiseks peetava ja arhitektuurimälestisena kaitse all oleva Angerja linnuse varisemisohtlikud müürikohad soovitakse kindlustad...
Kaks mõisahoonet saavad restaureerimistoetust Muinsuskaitseamet toetab tänavu Raikküla mõisa valitsejamaja katuse restaureerimist ja Kohila mõisa tall-tõllakuuri koolihooneks restaureerimise proje...